See on hästi mõnus-sünge miljööga jutt: üksildane lagunev aadliloss mägedes, suguvõsal lasuv needus, suguvõsa viimane võsu oma surma ootamas, jne. Ja siis lõpeb jutt nii nagu ta ei tohiks kunagi lõppeda: nii nagu iga keskmise tasemega (või isegi alla keskmise) lugeja juba poole teksti pealt aru saab. Aga iidse lossi feeling`u eest pole siiski kahju head hinnet anda.