Lugu pajatab vanadest sündmustest – kusagil XIX sajandi keskpaigas langes Arkhami läheduses ühe talupidamise õuele miski objekt kosmosest. Miscatoni ülikooli teadlased uurisid seda ainet, mis oli kui kivim aga tõmbus kogu aeg kokku... mingil hetkel lõi üks teadlane kamaka puruks ning sealt pääses välja miski tuum, mis oli kui valgus. Teadlaste huvi hajus, aga taluperemehel tuli koos lähikondsetega edasi elada... jube elu oli neil, kas teate! Maa mürgitub seal majapidamises, olusolendid muteeruvad jne...
Hea lugu on! Ning esimene H. P. Lovecrafti SF lugu, kahjuks ka üks väheseid, mis ehtsas SF ajakirjas ilmus... väidetavasti oli suur Hugo Gernsback juttu rängalt kohitsenud ning ka raha maksmisega jobutanud... aga siiski. Igatahes on see lugu tänapäeval kõikvõimalikes «Amazing Stories» ajalugu hõlmavates antoloogiates kohustuslik pala.
Jutt on ka tõlgitud eesti keelde ning pidavat marineeruma ««Loomingu» Raamatukogu» toimetuses... kurb, sest Leo Metsari tõlge on tore ning sellel vihikul on ka väärikas saatesõna.