Corum jºtkab oma vËitlust pooljumalatega Limbost, ning lºheb vangistusest vabastama Ïlemkuningat ning pea-druiidi (Ïhes isikus).
15.
3
4.667
16.
1
2.0
17.
1
5.0
18.
1
2.0
20.
1
5.0
21.
11
4.364
22.
4
4.75
23.
4
4.0
24.
4
4.0
25.
22
4.455
26.
2
4.5
28.
1
3.0
32.
2
3.5
33.
2
4.5
34.
1
4.0
35.
1
5.0
36.
2
4.5
39.
1
3.0
40.
6
4.0
42.
12
3.75
47.
2
3.0
48.
1
2.0
49.
1
4.0
57.
2
3.5
62.
1
3.0
8.
1
5.0
9.
1
5.0
12.
1
5.0
19.
11
4.727
20.
5
4.8
21.
2
5.0
22.
1
5.0
23.
1
5.0
24.
1
5.0
30.
5
4.6
46.
5
4.8
80.
1
1.0
86.
1
3.0
88.
1
4.0
89.
1
3.0
107.
1
4.0
121.
1
2.0
1.
1
5.0
8.
11
4.273
9.
4
5.0
12.
2
4.5
16.
1
5.0
17.
2
4.0
(romaan aastast 1973)
Tegelikult on kummastav, kuidas selle pika, kahest alamsarjast koosneva romaanisarja stiil ajapikku muutub. Esimeste osade tumedates toonides sünge maagiaga täidetud maailmast, kus toimub paljusid paralleelmaailmu hõlmav võimuvõitlus erinevate jumalate vahel, pole "Tammes ja jääras" enam suurt midagi järel, ka ei rända Corum siin enam pidevalt ühest maailmast teise. Pigem hakkab kõik muutuma traditsioonilisele fantasyile omaselt selgeks ja lihtsaks-on kangelane, kes peab maailma päästmiseks ohtlikule teekonnale asuma, röövitud kuningas, pahalased, kes toovad igavese talve, jne... Kohati on selline tunne, nagu ei loekski Moorcocki, vaid Robert Jordani "Ajaratta" veidi karmimat versiooni või mingit Lloyd Alexanderi täisealistele lugejatele suunatud teost. Võrreldes sarja esimeste osadega on muidugi tegu ilmselge taandarenguga, ent tervikmulje käesolevast romaanist on siiski parem kui teise Corumi-triloogia esimesest osast ja hinne jääb seega "4" peale.