(kogumik aastast 2011)
eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2011 (Orpheuse Raamatukogu 3/2011)
Kindlasti on Howardi looming partamatult oma aja laps: kui võimutses veel enesekindel modernism, valge rassi üleolek tundus ilmselge ning must-valge hea-paha kirjandus oli populaarne.
Sünge Turlogh Dubh O`Brien on ju päris õnnestunud karakter ning kui lisada tema kõrvale veel heatahtlik(um) saks Athelstane, siis saab päris muheda seiklusloo. Samas hakkas aga õnnetutest pidevalt notitavatest viikingitest juba kahjugi, ei päästnud neid isegi ühesilmse Sleipniril ratsutaja sekkumine...
Seda kõike arvestades tuleb tõdeda, et tegemist on päris heade pseudo/alternatiivajaloolise hõnguga seiklusjuttudega, mis, nagu juba vihjatud, teismelistele ilmselt päris hästi võiks peale minna, kui nad just juba pole GRR Martinist liialt ära võlutud.
Ja eks see Martini mõju või laiemalt võttes kogu kasaegne postmodernistlik hägukontekst ulatub ka nende ridade kirjutajani: ei seedi eriti enam neid tuhandete viisi vastaseid nottivaid ja ise alati eluga pääsevaid superkangelasi, keda Hollywood on oksendamiseni tootnud. Kaasa arvatud ju ka Schwarzeneggeri barbar Conan:)
Ühtekokku siis selline nõrgapoolsem neli, sest nostalgia seiklusjuttude suhtes ja Howardi hoogne ja hästi loetav stiil ei luba päris kolme ikkagi panna. Ja kindlasti on väga tore, et need keldi kangelase jutud on nüüd eesti keeles ka selle maa rahvale kättesaadavad.
Terasest skrootumiga kangelased raiumas teed läbi põhjalaste ja teiste tõbraste. Viikingitest hakkas lõpus lausa kahju. Howard paneb ikka mõnuga otse, puhastverd võitmatud aarialased, alatud moslemid ja segased punased. Korduvad sõnad nagu kohutavalt suur, võimas, tohutu, vägev... Ei, vinge värk!
"Te ei kahetseks, kui sooviksite meiega ühineda, et anda hoop moslemitele kristliku maailma nimel."