Tegelikult peangi kaht viimast lugu kogumiku parimateks. Minu jaoks oli äärmiselt intrigeerivaks jutt "Kivikalme neemel", mille põhitegevus hargneb ümber Dublini lähedal asuva kivihaua. Üks uudishimulik ahnepäits asub seda lahti kaevama, kuid oodatud rikkuse asemel leiab sealt hoopis midagi muud. Lugu tundus mulle eriti huvitav, sest olen ise veidi viikingite ajalugu ja nende jumalusi uurinud. Omaaegsele tõesti aset leidnud Clontarfi lahingule Iirimaal on Howard andnud hoopis üllatava tähenduse.
Ülejäänud lugudest tõstaks rohkem esile ehk "Hundipead" ja "Vana Garfieldi südant". Kõige nõrgemaks jutuks pean "Hüääni", mis ekspluateerib tuntud kehamoondamise ideed.
Kõrgeimat hinnet vääriv kogumik, sest seitsmest loost neli-viis on tõsiselt head tükid.