Ebayhtlane lugemisvara. Paar parimat Conani-lugu koos paari nigelaimaga - keskeltläbi selline asi, mida ositi kindlalt uuesti läbi lugeda tasub... aga osalt tuleb sellest hoiduda kui katkust! See peaks siis nagu nelja välja tegema...
1.
31
4.258
1.
1
4.0
2.
3
4.0
3.
7
4.714
5.
4
3.75
6.
7
4.571
1.
2
2.0
2.
9
3.0
3.
2
5.0
4.
4
4.5
5.
2
2.5
6.
2
4.5
8.
1
4.0
9.
2
3.0
10.
4
3.75
11.
2
4.5
12.
2
4.0
13.
2
3.0
15.
2
4.5
17.
3
5.0
18.
2
4.5
19.
2
4.0
20.
1
4.0
21.
1
4.0
22.
1
5.0
24.
10
2.4
25.
4
3.75
26.
3
3.333
27.
2
5.0
28.
2
4.5
29.
13
4.538
30.
8
3.875
31.
4
4.75
32.
4
3.5
33.
5
3.6
34.
1
4.0
36.
1
5.0
37.
9
4.667
38.
7
4.286
39.
7
4.429
40.
8
4.375
42.
10
4.2
43.
2
4.0
45.
1
4.0
50.
9
4.222
51.
7
4.857
54.
1
4.0
55.
15
3.533
57.
2
5.0
62.
1
4.0
63.
5
5.0
64.
2
4.5
66.
2
4.5
70.
1
4.0
76.
2
3.5
77.
2
3.0
83.
12
3.75
84.
1
3.0
92.
7
2.286
100.
1
4.0
109.
1
4.0
113.
1
4.0
114.
1
4.0
115.
1
5.0
119.
1
3.0
130.
1
2.0
9.
1
5.0
48.
1
4.0
50.
1
2.0
63.
11
4.091
64.
7
3.857
65.
4
4.5
66.
5
4.4
67.
5
3.6
68.
3
4.0
69.
2
4.0
70.
3
4.0
(kogumik aastast 2000)
eesti keeles: Tartu «Elmatar» 2000 (Tempus fugit)
Conani motiivid on alati omakasupüüdlikud: rikkuseahnus, seks, kättemaks, ent ta ei tee liiga sõpradele ega "headele", oskab tõmmata piiri üldjuhul (kirjanduses) lubatu ja kuritegevuse vahele.
Kohati kipub pidev madin tõesti ära tüütama. Tahaks, et tegelased võtaks mõneks tunniks aja maha, istuks lõkke ümber, küpsetaks seal liha ja mõtiskleksid veidi oma püüdlustest ja maailmast oma ümber, katsuks end seal kuidagi suhestada ja anda juttudele ka mõni sügavam alatoon. Howard saaks sellega hakkama, kindlasti oleks Conanilgi midagi huvitavat öelda, mida "Weird Tales`i" lugeja kuulata oleks soovinud. Paraku pole hingetõmbeks aega, selleks on ümbritsev maailm liiga ohtlik ning reflektsioonide asemel otsustavad refleksid.
"Viit" päris ei anna, "neli" on aga pisikese plussiga.
Olukorras, kus olen järjestikku läbi lugenud "Musta ranniku kuninganna" ja "Väreleva varju", ei saa viimast küll üle kolme hinnata: mul on üledoos.