Loogiline järg "Ashinari kroonikate" esimesele osale. Vanad on kadunud ja uued peale tulnud. Nüüd siis rändab Aspar oma saatjaskonnaga ringi ja madistab siin-seal. Aga mis siin ikka jahuda. Lugeda tegelikult ju aitas. Ei veninud nigu seesamunegi Michael Ende "Ilma lõputa lugu". Palju parem. Aga selle tempoga oli nii nagu ta oli. Tegevus hüppas nii ruttu ühest kohast teise ja ei olnud sujuv, sellest ka pisut madalam hinne. Ent midagi tegelikult rohkem viriseda pole. Tüüpiline fantaasiamaade kliima ja tegemised. Suhteliselt hea kraam. Ilmselt olen ma ka seesamunegi keskaega tagasiihkav tropp, kellest on A. & B. Strugatskite "Inetute luikede" järelsõnas räägitud (kesse nägu seal küll oli kes sedasi kirjutas).