Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials ·

Asper, Ashinari prints. Ashinari kroonika II

(lühiromaan aastast 1997)

eesti keeles: II osa romaanist «Ashinari kroonikad»

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.111
Arvustused (9)

Loogiline järg "Ashinari kroonikate" esimesele osale. Vanad on kadunud ja uued peale tulnud. Nüüd siis rändab Aspar oma saatjaskonnaga ringi ja madistab siin-seal. Aga mis siin ikka jahuda. Lugeda tegelikult ju aitas. Ei veninud nigu seesamunegi Michael Ende "Ilma lõputa lugu". Palju parem. Aga selle tempoga oli nii nagu ta oli. Tegevus hüppas nii ruttu ühest kohast teise ja ei olnud sujuv, sellest ka pisut madalam hinne. Ent midagi tegelikult rohkem viriseda pole. Tüüpiline fantaasiamaade kliima ja tegemised. Suhteliselt hea kraam. Ilmselt olen ma ka seesamunegi keskaega tagasiihkav tropp, kellest on A. & B. Strugatskite "Inetute luikede" järelsõnas räägitud (kesse nägu seal küll oli kes sedasi kirjutas).
Teksti loeti eesti keeles

Võrreldes esimese osaga on juba kõva areng toimunud (muide I lugu kunagi "Põhjanael"-st lugedes ei tundunudki see nii viimistlemata kui praegu paistab). Aga ikkagi veel liiga hüplik ning oleks võinud väheke parem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu ülalpool mainitud on teine raamat parem kui esimene, aga viite ei saa seegi... Tegelikult on enamus esimese raamatu vigu säilinud... aga siin oli vahepeal see lõik, kus Asper mürgeldas miskis Mägede Kuningriigis. See relvadega vehkivatele naistele nende õige koha kättenäitamine oli iseenesest üsna sümpaatne. Aga hoopis sümpaatsem oli see, et seal talvistes mägedes oli Asper üksinda ning (vist?) seetõttu sai autor pühendada rohkem tähelepanu sellele, mis kangelast ümbritseb ning pisut ka sellele, mida kangelane mõtleb... luudele hakkas juba ka pisut liha peale kasvama... Ka see sõbralik barbar oli hea leid ning see soosaare kants polnud kah paha. Samas hakkas rohkem häirima see maailmafantasy varasalv, mis igalt leheküljelt vastu kumas.
Teksti loeti eesti keeles

"We came, we saw, we kicked it''s ass!" teatas Dr. Venkmann pärast üht õnnestunud tondipüüdmist. Täpselt sama hüüatus käib ka antud teose tegelaste kohta. Ma saan küll aru, et tegemist on kõvade kujudega, kuid asjaolu, et absoluutselt mitte keegi ei suuda neile osutada kasvõi kõige väiksematki vastupanu, tundub veidi kahtlane. Tüübid jalutavad ohtlikest seiklustest läbi, jutuvada suul, nagu oleksid pargis. Analoogiliselt esimese kroonikaga häiris tegevuse liigne skemaatilisus ja sirgjoonelisus - tegelastele ei saanud osaks ühtegi tagasilööki, midagi ei tulnud proovida uuesti teha jne. Sellest hoolimata oli teksti huvitav lugeda. Esimese pääsukese kohta polegi nii halb.
Teksti loeti eesti keeles

Gormiga võrreldes on mingi edasiminek tõepoolest toimunud, kuid ikkagi on ta liiga hüplik ning ka skemaatiline. Miks ei üritanud autor loole rohkem hinge sisse puhuda, oma tegelatesse kui inimestesse suhtuda? Valdavalt on tegi ju inimestega, mitteinimesi on selles konkreetses fanatsy`s üllatavalt vähe. Belialsi puhul on häda üldse selles, et ta ei suuda (või ei taha, mine sa tea) oma tegelaskujusid usutavaks kirjutada. Mis paistab koheselt välja. Kahjuks. Sest muidu oleks ta ju hea kirjanik. Või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles

Ainuke asi mis häiris, oli see, et sünmused algasid ja lõppesid nii kiiresti, et ei saanud vahepeal aru, kunas see üleminek toimus. Muidu väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: