(antoloogia aastast 2015)
eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2015 (Sündmuste horisont, nr 40)
Tie-in või fan fiction on ainult näiliselt lihtne žanr. Praktikas kipub aga vahel olema nii, et võetakse jäljendatavast butafooria (tegevuspaik, tegelased, probleemid, mõistatused) ning lajatatakse sellele mingisuguse üldlamestava vahendiga. Näiteks kuulutatakse, et kuskil taustal toimis ajamasin. Või Platoni koopamüüdiga. Ja ongi mured murtud, linnuke kirjas ja võib loometeel reipalt edasi astuda... Selja taga suitsemas "vaimustava lõpetamatuse" varemed. Nii et "Rästikupiima" ja "Kõik on hästi" pean sisu poolest nõrkadeks ja tüütuteks, kuigi hästi kirjutatud tekstideks. Mida kiiremini ununevad, seda parem.
Teine lugu on "Operatsioon "Viirusega"", mis on juurdekirjutamise kõrgtase. Kui võrdlust otsida, siis väga võimalik, et siin on vähemalt niisama palju Strugatskeid kui Christopher Tolkieni teostes tema papakest. Kirjanduslikult tasemelt ja stiili poolest võiks jutustus vabalt seista "Asustatud saare" triloogia kõrval ja sulanduda algsesse Keskpäeva tsüklisse, kui autorid oleksid suutnud leida mingi vähegi mõistuspärasema idee, millest "leidlaste" üle teoretiseerimisel lähtuda. Väga ja väga kahjuks aga kukkusid nad siinkohal silmini auku ja paiskasid lugeja ette midagi totaalselt ajuvaba - asi, mida nii loodus- kui humanitaarteadustes (füüsik ja jaapani filoloog!) orienteeruv Strugatskite tandem vältida suutis.