See lugu on siis klassikalise SF-i laadis... Kirjanduslikus mõttes mitte kõige värvikam, peamine rõhk on ideel, aga see idee on hea. Strugatskite progressorid on mulle mõistagi tuttavad, ent Lukjanenko regressoritest kuulsin inimesena, kes ei valda vene keelt ilukirjanduse lugemiseks piisavalt heal tasemel, esmakordselt. Loo hindeks "4" tugeva plussiga.