(jutt aastast 2013)
eesti keeles: Veiko Belials «Kogu maailma valgus» 2013
Mis mind sügavalt nõutuks jättis, oli loo lõpp. No ei ole korralik lõpp! See hülgas mind kuhugi suvalisse tühja kohta - et mis siis nüüd? Mida sellega öelda üritati? Midagi justkui olnuks õhus (peale tuule), midagi justkui olnuks tulekul, aga nahk, otsa lõppes, enne kui asja sai...
Vanasõna, mis on loo pealkirjaks, annab ju ka (vähemasti minule) idee, et mingi lahendus peaks olema sellel jamal, milles need tegelased seal on. Sest selle mõte on ju ikkagi, et kui inimene kunagi midagi ette ei võta, sest püüab iga segava (pisi)asjaga, iga ohu, iga takistusega arvestada, siis ei olegi võimalik elada, siis ei saavutata üldse tulemusi. Ei saa jätta oma elu elamata, tegusid tegemata, sest ootad ideaalseid tingimusi.
Seega kokkuvõttes tunnen natuke rahulolematust, mis väljendub hindes "3".