Nagu Belials sissejuhatuses mainis, on huumorit selles loos kõvasti vähem, kui "Kuldses päikses", samuti on tekst kohati süngem ja verisem. Juttu lugedes tundus kohati, et hinne on kusagil "3" ja "4" vahel, ent lõppmulje oli hea ning seega pälvib see tekst maksimumhinde. Igapäevases vestluses
(pseudo)kommunistlikke loosungeid kasutavad tegelased esinevad ka käesolevas tekstis. Millegipärast meenus mulle Philip Reeve`i "Surelikud masinad"-fiktiivseid ja tehistingimustest põhjustatud ideoloogiaid järgivate fanaatiliste gruppide omavaheline arveteklaarimine, noorte armastuslugu ning sellest kõigest põhjustatud katastroofiliste tagajärgedega madin...