Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials · J. J. Metsavana ·

Kuldse päikse all me elame...

(jutt aastast 2013)

eesti keeles: Veiko Belials «Kogu maailma valgus» 2013

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Stalker 2014
Hinne
Hindajaid
3
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.4
Arvustused (5)

Nõukogude teaduslikku fantastika ja tolle riigi iseloomuliku õhustiku üle ohjeldamatult irvitav ning äärmiselt lõbus tekst. Lugu planeedilt Rodina üksildasse uurimisjaama pagendatud joodik-kosmonautidest, kes peavad päästma kindlast hävingust pioneerilaager-planetoplaani "Novõi Artek", peaks küll igale lugejale muige suule tooma. Loo märksõnadeks on 1950-ndate stiilis tulevikutehnoloogia (mille primitiivsust tänapäeva lugeja jaoks on sihilikult rõhutatud), nõukogulik kommunism ja joomarlus. Meenub, et varem on eesti ulmest sarnast õhustikku kasutanud Freyja Ek oma loos "Lennake, kotkad!", ent Belialsi ja Metsavana loodud tekstid (mida nad aurupungi eeskujul tuumapungiks nimetavad) paistavad vähemalt esimese loo järgi kõvasti humoorikamad olevat. Võimalik, et ma ei saanud kõigile tekstis sisalduvatele vihjetele pihta, sest enamike sõjajärgsete eesti keelde tõlgitud nõukogude ulmeautorite (nagu Martõnov ja Kandõba) lugemist on mul siiani vältida õnnestunud.
Teksti loeti eesti keeles

Tõsiselt hea lugu. Mul puudub vähimgi teave, kas "tuumapunk" on Belialsi ja JJ leiutis, samuti pole mingit aimu, kas selles ülimõnusas žanris ka miskit muud loodud on, (kahtlustan vastuseid "ei" ja "jaa, idapool Peipsit do huja i bolše"), kuid see polegi eriti tähtis. Tähtis on see, et selline viiekümnendate õõnsast punasest pseudopatriotismist punnis sisult ogarate, vormilt jaburate ulmeteoste üle varjamatu irvitamine - aga samas ka kummardus - on ikka ülimõnusalt välja kukkunud. On tunda autorite varjamatut teema tundmist - minu sügavad kaastundeavaldused selle puhul! - ja ka pädevust vene omaaegse elu-olu ja muu trivia alal, mis meil siin läänepool tasapisi juba ununema hakkab. Ma mõistan, et on inimesi, kes stseenide peale nagu reaktori kaane peal "saunas" käimine ja jahutusvees ujumine vihast kahvatuvad ja värisevi käsi, füüsikaõpik ühes käes, teise käega närviliselt klaviatuuri peksavad, et tõestada - see pole võimalik! Sellistele etteheidetele on ainult üks vastus: ja mis siis?!? Lugeda oli seda lugu mõnus ja lõbus, kahtlemata tuleb kogu tuumapungi-tsükkel korduvatele ülelugemistele.

Väga huvitav oleks näha pila subjekti, ehk siis venelaste reaktsiooni sellele loole. Annaksin palju, et näha, mis elu see lugu (või kogu tsükkel) tõlgituna ja sinnapoole levinuna elama hakkab. Aravatavasti - aga see on ainult minu arvamus - järgnevad reaktsioonid tapmisähvardustest orgastiliste ovatsioonideni, nagu ikka kui lugejaskond on enam kui meie sadakond inimest...

Teksti loeti eesti keeles

Täitsa lõbus ju, aga miks neil seal kaalutust ei olnud? Ehk siis, ulme on siin ju vaid peategelaste ebatavaline bioloogiline vastupidavus? Täpselt niisama hästi oleks kogu see trall võinud ju ka polaarjaamas ning allveelaevas toimuda. Sellisel juhul oleksin kindlasti "rahuldavast" kõrgema hinde andnud nagu "Kollase allveelaeva" loolegi.

Mehhaaniliselt "ulmeliste" sõnade nagu "planeet", "kosmoselaev" või "skafander" igas muus mõttes maisesse teksti sissetoksimisega saavutatakse ainult seda, et tulemus pole ei liha, kala ega söödav.

Teksti loeti eesti keeles