Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials ·

Seal, kus voolab valgus

(jutt aastast 2012)

eesti keeles: antoloogia «Täheaeg 11: Viirastuslik rügement» 2012
Veiko Belials «Kogu maailma valgus» 2013

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
1
4
3
2
Keskmine hinne
2.833
Arvustused (12)

Unenäoline ja absurdne lugu mingist maa-alusest maailmast, kus valgus kujutab endast surmavat ohtu, seda saab püüda pudelisse ning kasutada relvana, tegutsevad "varjaagideks" kutsutud hiidrotid, jne. Tekst peaks vist otsapidi teaduslikuks fantastikaks liigituma, sest tegu on tekstinäitega Belialsi "fantasyt ja õudust mittesisaldavast" kogumikust. Praegusel kujul ei saa loole "kolmest" kõrgemat hinnet panna.
Teksti loeti eesti keeles

Vabandage, ma ei saanud suurt midagi aru. Mingi meeleolupildike mis (vist) tahtis kujutada miskitpostapokalüptilist maailma, oli aga oma fragmentaarsuses ja seosetuses üsna raskesti mõistetav, vähemalt allakirjutanule. Millegipärast kargas silme ette Hayao Miyazaki "Tuulte oru Nausicaa" kah oma apokalüpsisejärgse maailmaga, mis on formaalselt sf, tegelikult aga fantasy.

Lugesin, olin kerges segaduses (= mis see nüüd siis oli, mis selle jutujubina mõte oli?) ja juba hakkab lugu ununema. Mõne aja pärast on ainuke mälestus sellest seesama arvustus siin.

Teksti loeti eesti keeles

Belials jätab oma uudisjutuga ikka väga kummalise mulje. Kuna tegu on tekstiga valmivast tsüklist, siis võib-olla saab see lugu mingi tähenduse tsükli sees. Samas on see planeeritud ilmuma jutukogus, mis seda tsüklit ei sisalda. Eraldi tekstina on see minu meelest täielik mõttetus. Raske on isegi selle sisu kuidagi lühidalt ja mõtestatult kokku võtta - või polegi sel lool sisu? Igal juhul meenutab see fantasy-hõnguline tekst pigem mingisugust sürrealistlikku lugu või siis "sümbolistlikku luulet", mida Ludvig Sander "Pisuhännas" kokku kribas, et naisele näidata, et midagi ikka kirjutab.

Ei võinud siis uue jutukogu reklaamiks mõnda terviklikku teksti välja käia?

Teksti loeti eesti keeles

Kummastusega pean nentima, et ehkki see on just sedasorti maailm ja pilt, mida ma üldiselt naudin, jäi seekord midagi puudu. Peaaegu nagu see, aga mitte päris – ja ma ei oskagi öelda, mis just puudu on. Olen valmis sama maailma juttudega koos üle lugema, siis võib selgem olla.
Teksti loeti eesti keeles

Mulle meeldis. Omapärane maailm ja huvitavad tegevuspaigad. Lugu läheb ju tegelikult sinna postapokalüptika kirjule maastikule, kuid kuna tegevus toimub (ilmselt) kosmoselaevas, siis annab ümbritsev keskkond, see salapärasus ja poetatud vihjed nii palju voli ise edasi fantaseerida, mis kõik VEEL võib seal toimuda, et minu poolt kindlasti loole maksimumpunktid.
Teksti loeti eesti keeles

Minu jaoks, erinevalt Liisast, ei jäänud väga puudu, oli hoopis üle. Või muidugi - oleneb, kuidas võtta. Sellisel kujul igatahes miski kas puudu VÕI üle oli, paras ja tasakaalus asi kindlasti ei ole.
Süžeeliselt, kui võtta ägedad osad kokku, on see lugu mingist osavast tibust , kel oli alguses üks hiidrotist sõber ja siis üks kallim, aga mõlemad tapeti ära ja nüüd ta on kättemaksuteel. Tibu iseenesest on mulle sümpaatne isik, kuigi ma muidugi ei saanud kohe aru, mis soost ta on - aga see pole etteheide, pigem pluss. Noh, et inimene on inimene ja ka naissoost inimene ei mõtle nii, et tissid välja paistavad.
Mis vahepeal mind täiesti eksitasid ja mille otstarve loos on mulle jätkuvalt täiesti segane: mingi erak, mingid mutrikud, mingid kõrgeltsündinud, tohutul hulgal maailmadetaile, mis samas jooksva looliini juures kuidagi olulised polnud, visuaali ei loonud ega meelde ei jäänud, vaid moodustasid lihtsalt sõnaderivi.
Ok, kui too armas poiss pole surnud vaid kuidagi põnevamalt kaasa viidud, võiks see kõik oluline olla, ja pikemas loos saaks maailmadetailid orgaanilisemalt sisse tuua, vbla koguni pildid luua toimuvast. Siis joonistuks mu ette ka maailm - kolme ENE artikli asemel, mille tunne mul praegu sisse jäi.
Seda konkreetset lugu selles versioonis lugedes jäin esmalt lugejana maailmadetailide varingu alla ja siis suure vaevaga korjasin sealt seest välja peategelase ja tema motiivid. Motiividega oli see paha asi, et rott tundus kaugelt põnevam, isikustatum ja toredam kõrvaltegelane kui see peategelasele armas noormees. Too viimane jäigi kriipsujukuks suurte romantiliste silmadega.

Puudulik hinne märgib, et mu jaoks jäi puudu maht - pikemas loos oleks saanud lugeja kirjeldatud armastust, maailma ja peategelast ka TUNNETAMA panna, mitte neid talle lihtsalt faktidena loetleda. Praegu on nagu konspekt: tüdruk, osav. Ronib, jahib, eriline side hiidrotiga, see sureb. Hiljem leiab tüdruk armsama, ent see läheb kaotsi, Tüdruk asub relvastuma, et täide viia kättemaks. The end.
Teksti loeti eesti keeles

Õpikunäide lugeja eksitamisest.

Esiteks nimetatame mingi suvalise söövitava vedeliku valguseks. Kuna lugeja peab harjunult valguseks nähtavat osa elektromagnetkiirgusest, siis murrab ta tükk aega pead, mis tekstis kirjeldatud maailmaga lahti võiks olla, et seal valgus voolab. Seda enam, et tegelased ei paista pimedad olevat ning tajuvad ka värve.

Siis me ei vaevu tegevuspaika eriti kirjeldama ja poetame teksti sõnu, millel puudub seletus (dorh, ööliibik, vinuvaap jne).

Kolmandaks, et lugu ikka veel ülearu lihtne ei tunduks, paiskame sündmused segi ka ajateljel.

Tõenäolisim on jah, et tegu on nn põlvkondade laevaga, kus asjad on käest ära läinud. Pooled asjad ei tööta, metall korrodeerub, inimesed on ürgaega langenud, käikudes luusivad ringi rotikarjad, näha võib veel mingeid mutrikke (ilmselt hooldusroboteid), kusagil kõrgemal tasandil on tõenäoliselt veidi inimväärsem elu.

Selles keskkonnas elab siis tüdruk Nova, "kellel oli nime asemel number" ning kes on lähedasem rottide kui inimestega (kuni selleni välja, et korraldab viimaste seas genotsiidi, kui tema rotist "vend" inimeste pandud mürgi läbi otsa leiab). Seejärel kohtub ta miskitsorti guruga ja armub ülakihtidest põgenenud noorsandi, kes aga talt uuesti tagasi ülakihti "röövitakse". Lõpuosas antakse mõista, et uus genotsiid on tulekul. Väga põnev. Ei no tõesti.

Ma ka ei tea, miks vanameister sellise loo kirjutas. Võib-olla selleks, et oma uuele tasemele jõudnud kunstiküpsust demonstreerida? Igal juhul kulutasin ma loole kaugelt rohkem aega kui see mõistlik oli ning jutu kaaskirjas paljusõnaliselt väljareklaamitud uut kogumiku kardan juba hoolega.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018

Autorite sildid: