Kahe esimese osa käsitlemine eraldi juttudena on sestap piust keeruline. Vähemalt mulle nad lõpetatud tekstina ei mõjunud. Alles selles jutus klõpsatab kõik paika... saab mingi tähenduse. Jälle on näha Belialsi head tava oma loomingusse suhtumisel - tal on kõik otsast lõpuni detailselt läbi mõeldud.
Kummardusena kahele Howardile on aga nagu on... Lovecrafti meenutab eelkõige januste varjude päritolu; Texase-poissi turu kirjeldus. Mõlemad motiivid on selgelt laenatud ja neisse pole omalt poolt palju lisatud. Turg, kus Cassil kauples, näikse autorile nii meeldivat, et sa seda koguni kahes jutus kirjeldas. Aga Howardi värvikusest selliste fantastiliste detailidega ümberkäimisel jääb ikka puudu.
Nii et tsükkel saanuks - tundub - etem, kui ta oleks üks novella. Ja tuleb ta palju elavamaks kirjutada, kasutades just selliseid detaile nagu turg, maagi kabinet jne. Samuti peaks olema rohkem episoode nagu stseen üle parda heidetava kotiga. Just sellised pisiasjad köidavad lugeja loo külge... kui juhtub Cassili mure muidu külmaks jätma.
Nii et lool on jumet. Aga ei enamat.