(jutt aastast 2000)
eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/2000»
Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003
Esimese hooga oleks isegi vist viie pannud, aga see ajakirjandusest pärinev moto, mis juba lugemisel häiris, see moto hakkas tagantjärele veel enam vaevama...
Mind on alati häirinud ulmelugudes see, kui autor püüab mingi ajalehetsitaadiga oma ulmeloole enam tõepära anda – minu arust on see üsna tobe klishee...
Kindlasti pole see lugu mingi autori ämber, hea lugu suisa, kui mitte see lõik ajalehest...
See lihtsalt polnud konstrueeritud ja higine, nagu nii paljudki Belialsi ja suure hulga algernonistide ponnistused. Tore!
Sarjast «Raul ei ole põhimõtteline laastuvaenaja.»
Veidi pani kukalt sügama küll J. Kallas`e arvustuses mainitud ajalehetsitaat. Aga siiski vaid küllalt lühikeseks ajaks. Lugesin nimelt jutu kordustrükki kogumikust Helesiniste Liivade laul. Võtsin niisiis ka esmaväljaande ette... ja ennäe seal see tsitaat ongi.