Kasutajainfo

Veiko Belials

20.07.1966-

  • Eesti

Teosed

· Veiko Belials ·

Pika tee algus

(jutt aastast 1999)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 1999; detsember
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
1
1
6
0
1
Keskmine hinne
3.111
Arvustused (9)

Noh, õnneks oli tegemist vaid pika tee algusega, sest ega polekski kaasa vantsida viitsinud. Nagu Belialsi uuemale suunale iseloomulik, ilmus siingi lugeja ette kibekiirelt mingi vennike, kes tutvustas end kui filosoofi ja õpetlast, kuid osutus peagi hoopistükkis tavaliseks ebastabiilseks uitmõtlejaks, kelle arutluskäikude jälgimise juures suurema osa ajust julgesti välja võib lülitada. Tollel kikkisrindadega tüdrukul polnud ju väga vigagi ja seetõttu mõjusid tasakaalutu peategelase pidevad kihudki päris veenvalt. Jutu üks põhiideesid, narkootikumina kujutatud usukogemus oli hea, kuid suri liigse nämmutamise kätte ja pärast karmi tõehetke ette võetud ohtuderikas põgenemisteejäi lugejale täiesti saladuseks, mis loo kui terviku suhtes oli muidugi ilmne viga. Ning kuna loo teine pool oli veniv ja sündmustevaene, siis too alguse ülenämmutamine sellises koguses mõjus suisa näotult. Kolme veab see lugu kuidagi välja, aga nõme ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Keeruline on sellele tekstile hinnet panna!

Veiko Belials on kõvasti pingutanud, et saavutada mingit uut taset, aga ei köida mind see jutt miskipärast.

Algus oli lool üsna põhjalikult kirja pandud... pisut küll venis, aga üsna nauditav kosmilise kraami kirjeldus, mis palju Iain M. Banksile alla ei jäänudki. Esimene tõrge tekkis loo vastu siis, kui hakkasid tulema need pikad katkendid Ektor Gabise suurteosest. Väga libe tee, sest stilistiliselt polnud need suurteose katked sugugi paremad kui Veiko Belialsi autoritekst. Dialoogi käigus edasiantuna oleks see materjal kindlasti veenvam olnud.

Häiris ka see, et lugu oli alguses üsna detailne ja peaaegu pisiasjades urgitsev... kusagilt teises kolmandikus aga näis autoril kiire hakkavat ning tegevus hakkas kuidagi väga rohmakalt kihutama. Ma nüüd ei esine siin kohaliku ulme tüüpviginaga, et lugu peaks poole pikem olema... pigem võinuks tekst ka eespool tihedam olla ning lugu võinuks algusest lõpuni rohkem ühes võtmes olla. Selline maaliline ja kõikekirjeldav jutustamislaad sobib pigem siiski mingile poeetilisele laastule... asjalikumat laadi filosoofiline ulme eeldaks siiski konkreetsemat ja kainemat kujutluslaadi.

Minu meelest on autoril õnnestunud antud loos üsna hästi järgi aimata varase (selle «Asumi» aegse) Isaac Asimovi kirjutamislaadi. See on ka vist üks põhjusi, miks see jutt nõnda paljudele ajakirja «Algernon» lugejatele meeldinud on. Mind jätab Hea Doktori looming üsna leigeks, kuigi tuleb tunnistada, et Veiko Belials on kõvasti pingutanud ja vaeva näinud, samas on aimata et autor otsib uusi väljendusvahendeid... ainult, et kas see valitud tee õige on?

Teksti loeti eesti keeles

Paljulubav algus, aga loodetavasti ei saa sellisel kujul kunagi valmis, sest ega midagi edasi tulemas õieti ei ole, lugu sai otsa. Kuidagi poolik, nagu juba Jürkagi ütles. Tööversioon?
Teksti loeti eesti keeles

Belialsilt ma ühtaegu ootasin sellist teksti ega oodanud ka. Ma teadsin, et ta seda suudaks, kuid kartsin, et ta jääbki lühijuttusid kirjutama.

Vaimustav filosoofiline arutlus religiooni ja jumaliku ilmutuse olemusest, veel tugevam kui analoogiline Indrek Hargla "Õnnekosk". Seda teksti ei pruugiks häbeneda ka Kaplinski, kelle "Silm" on samaväärne meistriteos.

Teksti loeti eesti keeles

Algus venis ja oli uimane. See religiooniteema mind väga ei köitnud, kuigi ma sain väga hästi aru et selle dikteeris juba valitud vorm - jätkulugu/iseseisev lugu, Indrek Hargla poolt loodud Fabuluse-maailmas. Kuna juba Hargla originaalloos ("Õnnekosk") keerles tegevus mingite usuküsimuste ümber, polnud teab mis kummaline leida Belialsi lugu sedasama tegemas, Belials küll kandis tegevuse kiirelt Fabuluselt hoopis Hundi-nimelisele planeedile.

Kui aga esimese poole jahumine ja eelpoolmainitud ülitüütud lõigud Ektor Gabise suurteosest kõrvale jätta, läks teisest poolest asi huvitamaks. Mulle tundus idee surmajärgsest elluärkamisest kui narkootilise joovastuse allikast suht uudse ja huvitavana. Lõpp aga tekitas juba huvi, et kuidas Belials püstitatud probleemi lahendab. Noh, lahendas ka kuidagi. Ma kaldun eesti autoreid hindama läbi mingi teatava "maavillase" filtri, mis välismaa autorite puhul oleks ammu tööle rakendunud ja loole vaevu "kolme" lubanud panna - tõenäoliselt isegi "kahe", kodumaiste autorite puhul aga hakkab mingi rangust leevendav süsteem tööle ja nii pääseb Belialski "neljaga", nõrgaga küll.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2018
november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018

Autorite sildid: