Lugu hirmust sõna otseses mõttes. Midagi hirmutavat nagu ei esinegi, aga peategelane on millegipärastilgelt paanikas. Ja mis kõik sellise hirmutunde puhul mõjuda võib ("Pah! Pah!" hüüatas räämas jõnglane... "Sa oled surnud!") jne. Üks paremaid eesti autorite lühiõuduslugusid IMHO. Soovitaks neile, kellele meeldib must huumor.