See oli esimene Veiko Belialsi jutt, mille hindamisel mul mitte mingeid hinnaalandusi teha ei tulnud ... noh, et meie oma eesti autor jne. Pean silmas, et lugesin läbi ja leidsin, et oskab küll, kui tahab, ning oskab hästi!
Sihuke lugu millega, mul kipuvad eelkõige tðehhi jutud meelde tulema... sihuke pajatuslik, humoorikas ja muheda lõpuga. Äge! Ära ütle iial, et ei usu.
Jutt on ajaproovile kenasti vastu pidanud, sest eileõhtuse ülelugemise järgselt (enam kui seitse aastat hiljem!) on tegu ikka veel mõnusa looga!