Antud Veiko Belialsi jutt on otsene järg Marek Simpsoni samanimelisele jutule... ning seetõttu ei saa seda päris omaette hinnata.
Jutu enda idee on üsna banaalne, aga järjena teise autori loole, on kõik paigas. Enam veel, järg annab algloole isegi teatava uue mõõtme.
Plussiks tuleb lugeda ka Veiko Belialsi poolt hästi ära tabatud originaalloo kirjutamisstiili...
Kui Marek Simpsoni jutu puhul kõikus mu hinne nelja ja viie vahel, siis Veiko Belialsi tekst saab mu käest kindla viie!
Sisust ei hakka siin rääkima: jutt lihtsalt leitav ja kergelt loetav. Lugege!