Kirjanik on alguses kutsumata külalisest häiritud, kuid peagi hakkab sõlmuma vestlus. Võõras nimetab end antud autori loomingu uurijaks ning kurdab, et kirjanik on väga hooletu oma lugejate suhtes ja kirjutab selliseid teoseid, millest ainult väga väike hulk on eetiliselt kõlbulik. Kummaline on ka see, et võõrast kirjandusteadlane räägib raamatutest, mida autor veel kirjutanud pole... Peagi selgub, et loomingu uurija on pärit tulevikust. Kirjanik aga peab teda lihtsalt hulluks...
Võõras tulevikust teeb ettepaneku, et autor võiks temaga kaasa tulla ning ise tulevikus ringi vaadata, et kuidas oleks õigem kirjutada... kirjanik arvab, et targem on hulluga mitte vaielda ja nõustub...
Dialoog ja loogika on sädelev ja nauditav... lõpp aga lõikavalt karm. VIIS!!!