Jutu tegevus toimub määramatus tulevikus planeedil Maa. Roboteid tuntakse igaljuhul juba sajandeid ja kosmoselennud on igapäevane asi. Ühes Euroopa südames paiknevas tähelendureid koolitavas akadeemias toimub kevadine eksamisessioon. Eksamipalavikku põdev kamp üliõpilasi arvab, et kui nad teaksid eksamitulemusi ette, oleks nende olukord parem. Ja kohe leidubki kaasvõitleja, kes tunneb ühte igivana veidrikust robotit, kellel olevat oraaklivõimed või midagi seesugust. Üheskoos otsustatakse minna asja uurima.
Fialkowski kirjutab küllalt kaasahaaravalt ja mitte liiga ettearvatavalt. Kui lugejal on huvi üliõpilaste elule kaasa elada, tasub kindlasti seda juttu lugeda. Loo fookuses paistavad olevat pigem tudengid oma sessist tulenevate pingetega, mitte niivõrd ulmeline osa või isegi robotid. Aeg on teinud oma töö ja mõned 1960. aastate keskel kirja pandud kujutlused mõjuvad tänapäevase lugeja jaoks naljakana. Näiteks pilt robotitest, kelle südamikku on nii palju isoleerteipi topitud, et nad lausa haisevad selle järele.