Inglismaa. Nooremapoolne, ent eraklik naine (kelle nimi, muide, on jutus Naine) soetab endale maakohta majakese. Ta on juhuvahekorrast lapseootele jäänud ja peab õigeks Londonist kaugemale omaette elamisse kolida. Maja on kenake, ent rõõmu sellest ei tõuse. Bussipeatuses räägib külanaine talle loo siinkandis kunagi ammu elanud lesbilisest vanamoorist, kelle põhiline elatusallikas oli külatüdrukutele ebaseaduslike abortide tegemine. Siinne lord ja tolle sõbrad olid madalamast soost naiste suhtes nimelt väga tiirased ja halastamatud. Isehakanud günekoloog tuli külasse alati keskööl ja alati hobusega: inimesed kuulsid tolle hobuse kabjalööke: klipp-klopp, klipp-klopp. Abordid õnnestusid, ent ükski tüdruk ei saanud enam iialgi lapsi.
Lugu hakkab noorele naisele niivõrd pähe, et talle viirastuvad öösiti pidevalt hobuse sammud ja ta kipub üldse peast segi minema. Kuid jutt on hästi kirjutatud ja puänteeritud. Ei ole lihtsalt nii, et raseda spetsiifiline psühhofüsioloogiline seisund ja sellest tulenev meeltesegadus. ÕUDUSlugu selle sõna paremas mõttes.