TL oskab kirjutada... eimillestki. Antud jutt on igivana Caspar Hauseri teema ulmeline versioon, mille peamine positiivne omadus on lühidus. Leitakse üks tüdruk - seisab too lihtsalt külatänaval ja vaatab imestades ning eksinult ringi. Peategelane (vanem mees) paneb ta enda kulul elama sinnasamasse ühte hotelli ja hakkab tasapisi uurima, kes ta olla võiks. Selguvad küllalt omapärased asjad - naine ei tea, mis on surm ja vanadus ning ta endaga pole ka kõik korras... Üle yhe hommikupooliku pole TL nüüd küll selle jutuga vaeva näinud ja naiivne on see ka. Aga just ei hammusta, kui lugeda.