Selline keskmine M. R. Jamesi pastishsh. Võetud Jamesi geniaalne ja rajuõudne jutt «Metsotinto» (kus oli see pilt, mis muutus ja millel tegevus käis) ja asendatud fotoga.
Tegevus kuskil Inglise maamõisas 1950ndail. Saab tüüp miskilt reisumehest sugulaselt päranduseks mõisa. No on muude asjade seas seal ka üks foto, millel lisaks mõisa eelmisele omanikule justkui miski elukas veel passiks...
Peaks ja võiks justkui megaõudne olla, aga Tanith Lee on vähemalt selle loo küll võrdlemisi tuimalt ja venitades kirja pannud. Stoori ei saa õieti hoogu sisse, tuuakse üksteise otsa «õudseid» detaile, mõistmata, et need tuleb ennekõike õudsaks kirjutada... et iga keskmise sulesepa või kirjaneitsi käes nad ise ex officio ei hakka õudsaks.
Ojahh! Kahju, kena toormaterjal, aga tulemus jättis veits külmaks. Midagi on siiski ka saavutatud ja seda märgib see nõrk neli.