Järjekordne India ja tiigrijahi lugu. Ja algab ta tüüpiliselt koloniaalloole Londonis.
On üks jahimees üsna omapärase jahi-filosoofiaga. Ja on tiiger. Jahimees ja uluk. Üsnagi etteaimatavalt tuleb ka rollivahetus, mille tagajärjel jahimees oma majakeses üsnagi lõhki on rebitud ja väga surnud olekus. Oma onni seinale on ta tagurpidises järjekorras kirja pannud kuulsa Blake`i salmi:
Tiger Tiger burning bright,
In the forests of the night:
What immortal hand or eye,
Dare frame thy fearful symmetry!
Ainult et read ja sõnad ridades siis kõik vastupidises järjekorras. Peetakse segiläinud tüübi sonimiseks. Jutustaja hakkab aga seda uurima, tunneb ära Blake`i, laseb lõpuks teha mõned tõlked hindu keelde ja tagasi ja saabki teada...
Sümmeetriale see lugu muidugi mängib ja Blake oli hea luuletaja ja lahenduski on leidlik, aga miskitpidi on see tekst higine!