Kasutajainfo

Dan Simmons

4.04.1948–21.02.2026

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Dan Simmons ·

Endymion

(romaan aastast 1996)

eesti keeles: «Endymion»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
  • Stalker
Hinne
Hindajaid
14
8
2
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (24)

Raamatu peategelane on 27-aastane endine karjus ja seersant Raul Endymion, kes sellise nime saanud oma sünnilinna järgi Hyperionil. Linn aga nimetati nii muidugi John Keatsi poeemi järgi. Kreeka mütoloogias on Endymion karjus, kes armus surematusse kuujumalannasse Selenasse. Selena palus Zeusil anda poisile igavene elu.

Raamat algab, kui Raul Endymion on surma mõistetud ja fuugast ärkav Martin Silenus ta selle täideviimiselt päästab. Tegevus on ligi 300 aastat pärast “Hyperioni langust”. Silenusel on Raulile ülesanne – leida Ajahaudade Sfinksist väljuv Aenea, kes on Brawne Lamia ja Keatsi kübriidi tütar ning ajas mitusada aastat edasi rännanud. Seejärel peaksid nad minema Heidikute juurde, hävitama maailma valitsema Katoliikliku Ordu ja Paxemi, tooma tagasi Vana Maa jne. Aenea arvatakse olevat uus messias, kelle sõnum muudab inimkonna saatust.

Hyperionis ja Fallis kirjeldatud sündmused on muutnud osalt mütoloogiliseks. Silenus on oma mälestustele ja fantaasiale tuginedes kirjutanud poeemi Hyperioni Cantos, seda on kõik lugenud, kuigi see onKiriku poolt keelatud. TechnoCore “hävitati” “Fallis”, maailma valitseb Kirik oma elluäratavate ristikujudega. Surematus on saavutatud. Paavstiks on muide Lenar Hoyt, kes “Fallis” sureb. Kirik soovib samuti Aenaea kätte saada, sest paavstile on teada, et tüdruk on Kirikule ohtlik. Põgenike jälile saadetakse moodsaimal laeval kapten isa De Soya. Quest…

“Fall” andis küll vastuse paljudele küsimustele, kuid mitte lõplikud. Me teame, et inimkonna ja TC Ülimad Mõistused on kauges tulevikus sõjas, osaliselt teame Keatsi, Ajahaudade ja Shrike’i tähendust, kuid ainult osaliselt. Simmons on vastusetega ka Endymionis kitsi. Kuid midagi hakkab siiski selguma.

Kes on Aenea? Ta väidab ise, et ei tea oma ettemääratusest kuigi palju. On’s ta messias? Milline on tema sõnum? Juba enne oma sündimist oli tüdruk ühenduses oma kübriidist isaga. Ja ta teab TechnoCore’ist asju, mida masinad isegi ei tea. Sest TC on endiselt alles ja võimsam, kui kunagi varem… Aga seda võis arvata.

Raamat kujutab endast tüüpilises questi-stiilis läbi maailmate rändamist, kus Rauli, Aeneat ning android A.Bettikut jälitab De Soya meeskond. Selline lihtne vorm mõjub peale ülitihedat “Falli” lausa lõõgastusena. Me teame detailselt, mis toimub, kuid ei tea miks. Kui osad saladused lahendatakse, tulevad uued aga peale. Endymion pole eraldi loetav. Ta moodustab ühtse terviku “Rise of Endymioniga” ning kaks diloogiat kokku ühe tetraloogia.

Simmons jätkab Hyperioni teemade käsitlemist, tehes seda pisut teises vormis. Inimintellekt ja tehisintellekt… Kas jumal on olemas, ja kui on, kuid need intellektid sellest aru saaksid. Kas tehisjumal on võimeline “tegelikku” jumalat, mis koosneb armastusest, kaastundest ja intellektist, võitma või vähemalt mõistma? Teose filosoofiline allplaan on väga mitmetahuline ja keeruline. Simmons kasutab oma tulevikuvidinate nimetamisel tänapäeva kirjanike nimesed: Stephen Hawking, Sholohhov, Gibsoni maatriks, Poulseni (Poul Anderson) kuurid jne… Raamatus on palju tsitaate ja viiteid mütoloogiale, poeesiale, filosoofiale.
Teksti loeti vene keeles

Igati vääriline järg eelmistele osadele. Erinevalt "Fallist" on "Endymion" palju kaasakiskuvam ning kiirema tegevustikuga. Kui olin selle "vea" teinud ning seda raamatut kord lugema hakanud, siis haaras see maailm mind nii täielikult, et ma veetsin kaks päeva peaaegu tervenisti selle küüsis. Praegune arvustus kujutab esimesi vaevalisi samme "tegelikku maailma". Justkui ärkamine fuugast. :)

Raamatu sisust on eelmine arvustaja juba hea ülevaate andnud. Lisaksin veel niipalju, et Aenea, Raul ja Bettik rändavad kaugsiirdajate (farcasters) kaudu läbi erinevate maailmade. See marsruut langeb osalt kokku lõbureiside marsruudiga Hegemoonia aegadel, mil isegi ühe maja eri toad olid ühendatud kaugsiirdajatega ning võisid asuda erinevates tähesüsteemides. Nüüd on muidugi maailmade elutingimused muutunud, osad neist on muutunud elututeks, inimtühjadeks planeetideks ning põhiline tegevus kujutabki endast seiklusi nendes erisugustes paikades ning võitlusi "kurjade loodusjõududega". Lugejale jääb päris selgusetuks, miks neid maailmu läbitakse ning miks just selles järjekorras. Arvatavasti oodatakse ka lugejalt keskendumist konkreetsetele sündmustele, sarnast käitumist peategelastega, kellel ei jää eriti aega juurelda selle üle kuhu nad lähevad ja milleks. Neid jälitavad Paxi ohvitserid moodsa kiirendusega laeval. Kaugsiirdeportaalid nende puhul ei tööta ning nad peavad kasutama sellist kiirendust, mis muudab laevasolijad imeõhukeseks verekileks kabiini seintel. Kuna nad on surematud tänu Hyperionist tuntud ristikujulistele parasiitidele, siis ei kujuta pidev surm neile erilist probleemi, kui hirmus valu ning piinav ülestõusmine välja arvata. Tuleb tunnistada, et õuduskirjandus on ikkagi Simmonsi erioskuseks...

See on sündmuste üldine raam, kuid sündmused igal planeedil väärivad kindlasti lugemist, kuna nad on väga haaravalt kirja pandud.

Mõnest asjast, mis mind häiris. Raul Endymioni tegelaskuju oli eeskujulik hädapätakas, kes harilikult ei saanud aru, mis toimub; kui ta sai sellest aru, siis ei suutnud ta valida parimat tegevuskava ning isegi kui ta sai aru ja tegi seda, mis antud olukorras oli parim, mida teha võis, ei tulnud ta sellega toime ning keeras asja untsu. Jäi mulje, et kõik tema õnnestumised leidsid aset tänu suurtele kokkusattumistele. Rauli naiivsed sisemonoloogid tuletasid mulle meelde noormeest nimega David Balfour R.L.Stevensoni romaanidest "Röövitud" ja "Catriona". Tegemist oli samasuguse lihtsakoelise psüühikaga maapoisiga, kes satub igasugustesse äraarvamata sekeldustesse.

Lõpp (ma ei hakka seda ümber jutustama, lugege läbi ja mõelge, kas olete minuga nõus) tundus mulle täiesti ebausutav, seletatav ehk ainult pideva ülestõusmise kõrvalmõjudega sõjamehe psüühikale. "Endymion" seletas suhteliselt vähe Hyperion Cantose põhiintriige, kuid ühtteist sai siiski selgemaks ning mõnedele asjadele anti uus tõlgendus. Seletati seda geniaalselt--vana poeet Silenius sai lihtsalt mõnest asjast valesti aru. Igatahes raamatu lõpp jätab kõik otsad lahti ning lubab aimata suuri murranguid järgmises osas. Lubamatu on minu meelest aga see, et lahtiseks jäävad ka enamus "Endymioni" enda intriigidest. Ma küll lugesin kohe järgmise osa algust otsa ning selle esimesel kolmekümnel leheküljel sai pilt siredamaks. Kuid see ei vabanda. Lugeja pidi ootama järgmise osa ilmumist terve aasta--mis siis, kui Simmons vahepeal ära oleks surnud ning lõpuosa kirjutamata oleks jäänud? Siis oleks asi ilmselt jäänudki kripeldama.

Nendele, minu hinnangul raamatu miinustele, vaatamata hindan teost viie vääriliseks, kuna esiteks oli ta parem ja haaravam kui teine osa ning teiseks on ta puudustele vaatamata peajagu üle muust kirjandusest, mida ma viimasel ajal lugenud olen.

Üks tore moment veel--Shrike, eelmiste romaanide põhivaenlane ning Saatana kehastus, astus selles jaos üles positiivse tegelasena, lausa turvamehena ning ilmnes ka, et tegemist on vananenud mudeliga, kes ei suuda sammu pidada uute ning veel hirmsamate tapjatega, kes selle raamatu lehekülgedelt lugejale näkku kargavad. Nii, et... Watch out!

Teksti loeti inglise keeles

Kõva lugu,nagu(minu arust)kogu"Hyperioni"sari.Quest oli vägev.Leidus mereplaneete,leidus jääplaneete.Jääplaneet meenutas üht teatavat Excelsust.Aga....Aga see lõpp.See lõpp oli jälle puhas "Terminaator 2",kus Arnoldi osa etendas vana hea Veristaja.Isegi kahju hakkas teisest.Aga raamat oli ikkagi väga hea.
Teksti loeti soome keeles

  Ei olnud nii vaimustuses, kui "Hyperioni langus"est. Quest, tekkivatele küsimustele eriti vastuseid ei anna, ja vähemalt minule oli juba raamatu esimese veerandi jooksul selge, mis situatsioon laias plaanis on. Edasi läks rändajate teekonna ja nende tagaajajate otsingute kirjeldus. Asi, mis mind natuke imestama pani, oli see, et Veristaja lõpus tappa sai.
  Üldiselt jäi endale mulje, et see on lihtsalt eelmäng järgmisele raamatule.
Teksti loeti inglise keeles

Mõnus! Minul, kes ekslikult arvas, et eelmise osa lõpuks pilt toimuvast selgines, suudeti üsna kähku asjad jälle segi ajada, mis muud kui järjekordselt uurima, mis siis ikkagi tegelikult teoksil.
Teksti loeti inglise keeles

Ma poleks mitte kunagi uskunud, et Simmons võib millegi nii magedaga maha saada. Veniv, igav ja tüütult tuiutav tekst, mis ei suuda köita ning mille probleemid on laisalt ning ilma tundeta esitatud. Võibolla on viga selles, et lugesin eestikeelset versiooni. Aga ma ei tahaks väga uskuda, et Kivistiku tõlge originaalist nii palju erineb... Juba tegelased olid stampkujud, ringirahmeldamine oli põhjendamatu ning peale selle veel – jällegi – põhjendamatult pikaks venitatud. Et siis eelmäng järgmisele raamatule? Ei ole eraldi Rise of Endymionist loetav? Mina igatahes väsisin ära ning pole kindel, kas sellisest eelmängust järgnevale raamatule mingit kasu on. Ei küta üles, kas teate!

Ainuke mõistlik põhjendus sellele loole oleks asjaolu, et kirja pani seda kõike legendi järgi rohkem sellise sõjaväelise haridusega ning mitte väga vilunud sulesepp. Vähemalt niisugune mulje jäi. Enamiku raamatust oli mul kindel tunne, et seda ei ole – ei saa olla! – kirjutanud Simmons. Palkas kellegi. Võibolla lubas mõnel noorel sugulasel kätt harjutada. Tom ja Huckleberry, Alice, Võlur Oz. Muidugi «Röövitud». Ja siis võttis ise lõpus paariks hetkeks üle ning kirjutas midagi ka omast peast. Sest kusagil viiesajanda lehekülje paiku oli mul tunne, et seda raamatut ei suuda küll enam miski päästa. No tsutt, tsutt ikka suutis. Aga filosoofilised arutelud jätsid ikkagi kangutatud ja mageda mulje. Eelmiste Hyperioni osadega võrreldes selge ja tuntav tagasiminek ning tõmbab – nüüd – kogu asja väärtust alla. Üldiselt võib vist aru saada, et olen vihane. Ma ei ole end kunagi eriliseks Simmonsi talendi austajaks pidanud... aga nüüd...

Tunnistan samas, et (baas)ideed on enamalt jaolt väga head ning nii mõnedki kohad lausa suurepärased. Aga sellise suht mõttetu tellise produtseerimiseks see küll õigustust ei anna. Saab lühemalt ja palju sisukamalt. Kiusu pärast panen kolme. Vaatame, võibolla hiljem mõtlen ümber...

Teksti loeti eesti keeles

Olen kaks päeva pärast raamatu lugemist püüdnudleida midagi, mille kallal iriseda, aga ei ole suutnud. Eelarvustajate kiitustega ühinen 100%,kirumistega 0%. Võib-olla avaldas mõju see, eteelmine raamat mida lugesin oli uskumatult nüri.
Teksti loeti eesti keeles

Uuendatud 14.04.2006.

Pea kolm ja pool aastat peale esimest lugemist lugesin "Endymioni" teist korda läbi ning tunnen vajadust uuendadda nii hinnet kui ka arvustust.

Esiteks, toona keskmiseks hindeks pandud "neli" ja selle põhjendused ei ole tänases päevas minu jaoks enam õiged. Kuigi loetavus iseseisva raamatuna on küll endiselt küsitav, ei morjenda see mind enam, sest "Endymioni tõus" on nüüd maakeeles olemas ja ootab lugemist. Ning kaasahaaravuse osas pole midagi kehvemaks läinud - lugu oli ka teistkordsel lugemisel ülipõnev. :P
Teiseks, ma ei saa aru, miks arvasin, et tegu on kommertsiga ja müügiedu nimel juurde kirjutatud tükiga. Nii hea lugu ei saa seda olla. Ju olin lihtsalt pahas tujus, sest lõpp jäi lahtiseks ning ei saanud edasi lugeda. :)

Ja üks asi veel. Mainisin varasemas arvustuses, et mind häiris Kiriku ajaloo lausa aastaarvulise täpsusega kirjeldamine. Nüüd ei saa aru, miks küll, seda oli ju vaid mõnel leheküljel ja see oli huvitav.

Kokkuvõtteks: Hyperioni sarja raamatuid võib korduvalt lugema jäädagi ning nagu heade asjadega ikka, lähevad nad aja möödudes ainult paremaks. Järgmisel korral tahaks hindeks "kuue" panna. ;)

Teksti loeti eesti keeles

-ion`itel on kombeks lõppemata jääda.
Vähemalt Simmonsi arvates.
Üsnagi sirgjooneline tegevusliin, mille lineaarsust vähendab vaid hüppamine Raul`i /Aenea ja isa De Soya vahel. Reisiromaan.
Kuid lihtsusel on oma sügav mõju, üle pika aja sai lugeda midagi tõelise naudinguga, lugemispalavikuga. Kindlasti ei olnud see võrreldav omalajal, noorest peast, Hüperion`it lugedes kogetuga, kuid siiski äärmiselt hää.
Tehnilisi eriefekte, maailmu oli rohkem, osalt pilguna 300 aastat hilisemasse, hävingu järgsesse, osalt uutena. Mõned küsitavused, eriti selle jääplaneedi kohalt. No palun vabandust, sellise ökosüsteemi olemasolu võimalikkus? Mida need täiskasvanud siis seal söövad? Külma jääd?
Jään pikisilmi ootama järgmist. Kohe väikese palavikuga, sest `E. tõusu` Grand Finale`st lubati ikka imelugu ...
Teksti loeti eesti keeles

Parafraseerides Simmonsit ennast nii mitmetelegi eelarvustajaele: Te lugesite seda valel p6hjusel. Neid valesid p6hjuseid on Simmons esimesel paaril lehekyljel ju ysna detailselt välja toonud. Niisiis: need, kellele kohale ei j6udnud lugesid seda t6epoolest valedel p6hjustel. "Endymion" ei andnud vastuseid. Mingi hulga vanu vastuseid lykkas ta samuti ymber. Tekitas uusi kysimusi. Ning neid tekitas ta palju. Ilmselt 6igete kysimuste esitamiseks ongi vaja "Endymion"`it just sellisel kujul nagu ta on.

Kummatigi ei saa see raamat maksimaalset hinnet. P6hjused:
1. Kogu tegevust, eriti questi osas, on m6ttetult venitatud. Palju on mittemidagiytlevat toiteväärtuseta kiudainet, mis ehk seedimisele v6ib hea olla, aga mäluda on teda ysna nyri.
2. Niipalju, kui ma raamatust aru sain on Raul Endymioni puhul tegemist inimesega, keda oluliselt modfitseeritud ei ole. Ehk milleni ma tahan j6uda: mis on lubatud ja v6imalik A.Bettik`ule ei tohiks olla R. Endymioni pärisosa. Inimv6imetel on teatavad piirid ja eriti temperatuuride taluvuse osas näituseks ysna konkreetsed sellised.
3. Last aga teps mitte least: Terminatori oleks Simmons v6inud rahule jätta. Pilt, kuidas Shrike ja Nemes yksteist klohmisid kuni Nemesi morfimise ja vääritu l6puni välja tuli valusalt tuttav ette. Tuli meelde aasta `92, kui väikesesse yhikatuppa topitud 20 (v6i ehk enamgi) inimest vahtisid silmad suured kehva VHS pilti, mis näitas sel hetkel tutikat "Terminator 2" nimelist kinospektaaklit. Noh jah rääkimata sellest, et Shrike on yhtäkki peaaegu et inglitiivad kasvatanud ja messiat kaitseb nagu oskab.

Hoolimata eelnevast on tegemist hää asjaga. Olen kindlal veendumusel, et see ei jää mitte viimaseks korraks kui seda raamatut kätte v6tan. T6si kyll, enne loen läbi "Rise of Endymion"`i

Teksti loeti eesti keeles

Tegu on pooliku teosega. Ilma "Endymoni tõusuta" on seda raamatut suhteliselt võimatu lugeda. Kui "Hyperioni" ja "Hyperioni langust" oli võimalik iseseisvalt lugeda, siis seda mitte. See on ka raamatu põhipuudus.

Teiseks puuduseks on süzhee peaaegu puudumine. Teose sisuks on kõige lihtlabasem quest. Tegu on kõige labasema fantasy või kosmoseooperi sisuga, ehk mingi seltskond liigub mingi kindla eesmärgiga punktist a punkti b, kusjuures seltskonnast ei puudu ka üleloomulike võimetega tegelasi. Tuleb nappe pääsemisi, madinat jne.

Teos on ka suhteliselt tuim ja igav. Midagi üllatavat eriti pole, kuigi maailm on ju huvitav. Midagi eriti ju seal ei toimu. Paistab, et kõik huvitav hakkab toimuma järgmises osas.

Seega jään ootama "Endymoni tõusu" ilmumist, et saaks selle raamatu lõpuni lugeda. Sellepärast annan praegu avansiks nelja pika miinusega, muidu oleks aga raamatu õige kinne kolm pika miinusega.

Teksti loeti eesti keeles

Katastroofist on möödas mitu sajandit. Postapokalüptilist maailma valitseb katoliku kirik. Kõlab kuidagi tuttavalt, mis? Minu meeelest on autor vihjanud Rooma impeeriumi hävingule. Nagu " Hyperioni" arvustuses ütlesin, oli lõpusajandite Hegemoonia kirjeldus küllaltki ängistav. Ängistuse ajastuks on nimetatud ka Rooma kristlikku lõppfaasi. Hoolimata kõigest oli " Hyperioni languse" lõpp niivõrd optimistlik, et midagi sellist poleks küll oodanud. Simmonsil õnnnestus mind niiisiis haneks tõmmata. Ja sarja iga osa läheb järjest huvitavamaks. Minu meelest oli " Endymion" parim eelmise aasta eestikeelne ulmeromaan, mida olen lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Tuleb au anda, et tõesti on hea sari. Muidugi saab hea sari koosneda headest osakestest.. ja nii see ka on
Teksti loeti eesti keeles

jõudis tekkida üsna mitu tõrget. kõigepealt see hoiatus muidugi - et loete valel põhjusel. ok, kehitasin õlgu ja jätsin teksti sinnapaika. paari päeva pärast ei andnud uudishimu siiski rahu. siis see, et üks liin jookseb minevikus, teine olevikus. no isegi kristjanrätsep oskaks ilma selleta vahet teha, kellest parasjagu jutt. mitte et mul selle võtte vastu midagi oleks - gibsoni atp/futuromaticus oli ajatajul väga oluline sisuline funktsioon. antud juhul võtte otstarve vähemalt selles osas ei selgunud. üldse jäi lahtiseks, kust võtab see kinnises purgis oma mälestusi kirjutav tüüp nii üksikasjaliselt kogu selle teise liini. ainuke loogiline seletus oleks, et kapten sojauba ongi see purk, milles kodanik rauli kinni hoitakse. võimalik, et need kirjandustehnilised pehmelt öelda eripärad seletatakse järgmises osas ära - aga iseseisvana välja antud tekst peaks ennast ise lahti seletada suutma.

quest on muidugi siuke värvikas, ent juhm - tõstke nüüd ausalt käed, kes lugedes arvasid, et reisiseltskond jää sisse kõngebki? peletiste lõpukaklus on üsna tobe. aga hea küll, paneks siiski pika miinusega nelja: kohati on arhetüüpseid, elusuurusest suuremaid kujundeid tunda - justkui oleks asjal siiski mingi mõte. aga tõlget ma igaks juhuks siiski lugeda ei julgeks.

Teksti loeti inglise keeles

Meeldiv oli taas kohtuda Martin Sileniusega. Vana satüür ei olnud põrmugi muutund. Võibolla sellepärast pidigi ta nii kaua elama? Uued tegelaskujud, isapreester ja lapsmessias olid valitud sellised, et varasematest osadest tuttavat erootilist pinget ära neutraliseerida. Käsitletud maailmadest ligitõmbavaim tundus olevat shiiitlik Qhom Riyad. Arktiline Sol Dracon Sept meenutas natuke U. LeGuini Talveplaneeti.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna lugesin "Endymioni" ja "Tõusu" põhimõtteliselt üksteise järgi, siis ei hakanud 1. osa pooliklus väga häirima. Veristaja transformatsioon a la Terminaator oli tõesti veidi kummastav; samas ei jätnud Veristaja mulle aga ka "Hyperionides" kõigest hoolimata 100% Kuripaha muljet.
Teksti loeti eesti keeles

Raudsete ättide heitlus... Palverändurid on vanaks saanud ja tõmbavad igaüks oma maailmanurgast niite. Need vähemalt, kes vahepeal ära pole surnud. Üldiselt, ka sarja kolmas osa ei tõuse avaraamatu kõrgusele.

Esiteks on mul isiklikult mõningane probleem ruumiooperitega - see on tegelikult suhteliselt igav alamžanr. Kulgeb mingi seltskond eri kultuuride kandjatega asustatud planeetide, saarte või metroojaamade vahel (põhimõttelist vahet ju pole), keegi ajab neid taga või ajavad nad ise midagi taga... Tavapäraselt kipuvad läbitud punktid olema maiste kultuuride töötlused ja tihti kipub teekond nende kataloogiks kätte ära. Jutu mõte siis selles, et erinevate ja erakordsete inimsaatuste kaudu võõra maailma avamine on minu jaoks huvitavam kui eri paikade kirjeldused. Marco Polole eelistan Chaucerit.

Teiseks pole hea toon, kui autor iseenda mängureegleid rikub. Olgu Kõrgemate Jõudude sekkumisega nagu on, kuid esimeses osas käisid portaalid singulaarsussfääridega, mis kuskil orbiidil olid ja mis lõpuks siis puruks lasti. Siin on need sujuvalt unustatud ja mingi alternatiivne teooria kehtestatud.

Kolmandaks ei kõlba kuhugi, kui supertsivilisatsioonil napib asjadest, mis on juba praegu kas olemas või võiksid meie eluajal tulla. See käib näiteks nii uinuti (peategelase unetu öö enne teeleasumist) kui krüpto kohta (laeva logide võltsimine).

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: