Raamat algab, kui Raul Endymion on surma mõistetud ja fuugast ärkav Martin Silenus ta selle täideviimiselt päästab. Tegevus on ligi 300 aastat pärast “Hyperioni langust”. Silenusel on Raulile ülesanne – leida Ajahaudade Sfinksist väljuv Aenea, kes on Brawne Lamia ja Keatsi kübriidi tütar ning ajas mitusada aastat edasi rännanud. Seejärel peaksid nad minema Heidikute juurde, hävitama maailma valitsema Katoliikliku Ordu ja Paxemi, tooma tagasi Vana Maa jne. Aenea arvatakse olevat uus messias, kelle sõnum muudab inimkonna saatust.
Hyperionis ja Fallis kirjeldatud sündmused on muutnud osalt mütoloogiliseks. Silenus on oma mälestustele ja fantaasiale tuginedes kirjutanud poeemi Hyperioni Cantos, seda on kõik lugenud, kuigi see onKiriku poolt keelatud. TechnoCore “hävitati” “Fallis”, maailma valitseb Kirik oma elluäratavate ristikujudega. Surematus on saavutatud. Paavstiks on muide Lenar Hoyt, kes “Fallis” sureb. Kirik soovib samuti Aenaea kätte saada, sest paavstile on teada, et tüdruk on Kirikule ohtlik. Põgenike jälile saadetakse moodsaimal laeval kapten isa De Soya. Quest…
“Fall” andis küll vastuse paljudele küsimustele, kuid mitte lõplikud. Me teame, et inimkonna ja TC Ülimad Mõistused on kauges tulevikus sõjas, osaliselt teame Keatsi, Ajahaudade ja Shrike’i tähendust, kuid ainult osaliselt. Simmons on vastusetega ka Endymionis kitsi. Kuid midagi hakkab siiski selguma.
Kes on Aenea? Ta väidab ise, et ei tea oma ettemääratusest kuigi palju. On’s ta messias? Milline on tema sõnum? Juba enne oma sündimist oli tüdruk ühenduses oma kübriidist isaga. Ja ta teab TechnoCore’ist asju, mida masinad isegi ei tea. Sest TC on endiselt alles ja võimsam, kui kunagi varem… Aga seda võis arvata.
Raamat kujutab endast tüüpilises questi-stiilis läbi maailmate rändamist, kus Rauli, Aeneat ning android A.Bettikut jälitab De Soya meeskond. Selline lihtne vorm mõjub peale ülitihedat “Falli” lausa lõõgastusena. Me teame detailselt, mis toimub, kuid ei tea miks. Kui osad saladused lahendatakse, tulevad uued aga peale. Endymion pole eraldi loetav. Ta moodustab ühtse terviku “Rise of Endymioniga” ning kaks diloogiat kokku ühe tetraloogia.
Simmons jätkab Hyperioni teemade käsitlemist, tehes seda pisut teises vormis. Inimintellekt ja tehisintellekt… Kas jumal on olemas, ja kui on, kuid need intellektid sellest aru saaksid. Kas tehisjumal on võimeline “tegelikku” jumalat, mis koosneb armastusest, kaastundest ja intellektist, võitma või vähemalt mõistma? Teose filosoofiline allplaan on väga mitmetahuline ja keeruline. Simmons kasutab oma tulevikuvidinate nimetamisel tänapäeva kirjanike nimesed: Stephen Hawking, Sholohhov, Gibsoni maatriks, Poulseni (Poul Anderson) kuurid jne… Raamatus on palju tsitaate ja viiteid mütoloogiale, poeesiale, filosoofiale.