Tegevus toimub kauges tulevikus. Inimkond on vahepeal olnud üsnagi võimas ja laienenud tähtedele, siis aga korraga võõrrassi poolt praktiliselt hävitatud, vähesed ellujäänud on muudetud ebainimlikes tingimustes töötavateks orjadeks. Erinevate orjaplaneetide vahel, kus tööorjad julmade The Archonite käpa all tööd rügavad, liigub vägevas lühiromaaniga samanimelises kosmoselaevas näitlejate trupp, kes ühena vähestest lubatud meelelahutustest esitab Shakespeare`i näidendeid. Ühel järjekordsel orjaplaneedil saavad nad käsu tulla etendama näidendit isandatele. Peale etendust suunavad The Archon`id nad järgmise rassi, Poimenide manu. Need omakorda Demiurgide juurde ja lõpuks esitavad loo minategelane ja tema silmarõõm ajatus tühjuses "Romeod ja Juliat" Abraxasele, kuke pea, inimese keha ja madudest jalgadega jumalale kes on ühekorraga ka Saatan. Rasside nimed ja müstika on kõik gnostitsistlikust panteonist pärit. Miks näitetrupp seda kõike tegema peab, selgub loo käigus, lõpp keerab aga kogu asjale veel mõne vindi peale
Suhteliselt vägev ja õhku ahmima panev lugu, kuni ootamatu lõpplahenduseni välja. Natuke häirisid ainult pikad lõigud Shakespeare`i näidenditest ja mõningane usulis-filosoofiline mulin, mis aga üldhinnet ei mõjutanud. Vägev lugu küll, samas on mul kahtlus, et teist korda enam kunagi lugema ei hakka, seepärast ka hinne "4".