Dan Simmons

Lugu ise on üks meeletu madin ja tagaajamine. Kui Simmonsi “Hyperioni” (ja järgesid) võiks iseloomustada kui teatavat vahekokkuvõtet kogu senisest sf’st, siis “Carrion Comfort” mõjub zip-failina kõigist põnevuskirjanduse võtetest. Ainult pole päris selge, kas just see kirjaniku eesmärk oli. Raske on aru saada, kas ta neid stampvõtteid kasutab miski metateksti tähenduses või tahab pakkuda vaid lihtsat ajaviidet.

Paraku sai romaan ikka ilgelt mahukas. Selliste ülitelliste juures juhtub tihtipeale, et kuskil 500-nda lehekülje juures hakkab asi juba tüütama. Eriti veel siis, kui midagi uut mängu ei tule. Kõik kaardid ja intriigid on välja laotud, tegevus kerib - detailselt igale madinastseenile keskendudes - etteaimatava lõpu poole, kus õigete väärtuste eest seisvad kangelased vaenlase laibakuhila otsas moraliseerivad.

Mul on raskusi ka romaani õuduseks pidamisel. Üleloomulik thriller jah, aga õudus? Üldiselt tulevadki rohkem meelde sellised mehed nagu Forysth, Ludlum, Clancy, Deighton jpt kui horrori või ulmemeistrid. Tundub, et Simmons rohkem tavakirjanike loorbereid (ja honorari?) siin igatseski.Veel on kirjanik ilmselt kiiganud filmimaalima poole... miks muidu on päätegelasteks poliitiliselt korrektsed koonduslaagri ülelanud juut ja tark ning kaunis neegrineiu? Lugeja sümpaatia võib kalduda hoopis ühe negatiivse tegelase poole, kelle ainus ambitsioon oli omad päevad külluses, rohke ja mitmekesise intiimelu saatel mööda saata. Paraku näitab autor, et võitjaks peavad ikkagi jääma moraalselt kõrgemate väärtuste eest seisvad, ameerika ühiskonna multikulturaalsust peegeldavad poliitiliselt korrektsed tegelased.

Hinde panen raske südamega... No aga ma ei saa hinnata rahuldavaks romaani, mis oleks pidanud olema 600 lehekülge lühem, sest rohkemaks kirjanikul parasjagu midagi varus polnud. Simmonsi juures hindan ma eelkõige elegantsust erinevate allusioonide genereerimisel ja nende sidumist (reeglina põrgulikult hästi) süzhee ja mõistatustega. Tõsi küll, siingi meeldib mõnele tegelasele mõlgutada mõtteid inimese ja vägivalla vahekorra üle. Aga mitte niivõrd, et see romaanile uue taseme, või üldse miski sügavuse annaks. Ei, need ekskursid jäävad pinnapealseks. Aga 900 lehekülge lihtsalt seksi, tapmist ja tagaajamist? Jutustamisoskus siin kahjuks ei päästa.