Eritellimusel valminud täiendus Hyperion Cantosele. Tegi meele rõõmsaks, sest algab Simmonsi enda pikema sisukokkuvõttega neljast Cantose romaanist, milles Endymioni finaalikirjelduses seisab, et "still-mysterious Shrike"... Kuigi olin ka selleta valmis duellile kutsuma igaühe, kes väidab, et kõik Shrike`iga seonduvad asjaolud said Cantoses seletatud või selgeks. Tühjagi ei saanud!
Jutt siis sellest, kuidas Endymionist tuttav Spectrum Helixi rahvas aenealaste poolt kingitud laevaga otsib endale kõige kaugematsest kosmoseavarustest uut planeeti. Üle 600 000 inimese teadagi krüptogeenfuugas ja laeva juhivad 5 AI-d. Äkki äratatatakse Helixi nõukogu 9 liiget üles, sest laev püüdnud binaarsest süsteemist kinni SOS signaali. Ei tohiks ju nii kaugel planeedil kedagi olla aga on ikka. Heidikud. Ja nende orbitaalmetsale läheneb veel hiiglaslik ja saladuslik spaceharvester, mis metsa perioodiliselt laastamas käib...see selgub muidugi pisut hiljem.
Laevahuku läbi sellele eraldatud planeedile jäänud heidikud paluvad abi illegaalse metsaraie vastu. Helix nõus aitama ja hakkab lähemalt uurima gaasigiganti, mille lähedalt Põrgulaev tuleb.
Jutt on põnev ja hea; mõneti täiendus ka post-Aenea ajastule (messia surmast möödas juba mitusada aastat...samas, Rauliga pole ta veel ju abiellunud). Puudu nagu midagi ei jää - Rauli ja Aenea poeg Petyr ilmub ka finaalis lavale. Shrike samuti - lugejad oleks Simmonsi ära retsinud, kui ta seda poleks teinud - ent hindeks on neli.
Ehk seepärast, et sama pikkusega vormis on Simmons mõjuvamat kirjandust teinud. No ja Endymioni taset on raske ületada ka. Ning tekst annab ka lootust, et ehk Cantos veel jätkub...
Jutt siis sellest, kuidas Endymionist tuttav Spectrum Helixi rahvas aenealaste poolt kingitud laevaga otsib endale kõige kaugematsest kosmoseavarustest uut planeeti. Üle 600 000 inimese teadagi krüptogeenfuugas ja laeva juhivad 5 AI-d. Äkki äratatatakse Helixi nõukogu 9 liiget üles, sest laev püüdnud binaarsest süsteemist kinni SOS signaali. Ei tohiks ju nii kaugel planeedil kedagi olla aga on ikka. Heidikud. Ja nende orbitaalmetsale läheneb veel hiiglaslik ja saladuslik spaceharvester, mis metsa perioodiliselt laastamas käib...see selgub muidugi pisut hiljem.
Laevahuku läbi sellele eraldatud planeedile jäänud heidikud paluvad abi illegaalse metsaraie vastu. Helix nõus aitama ja hakkab lähemalt uurima gaasigiganti, mille lähedalt Põrgulaev tuleb.
Jutt on põnev ja hea; mõneti täiendus ka post-Aenea ajastule (messia surmast möödas juba mitusada aastat...samas, Rauliga pole ta veel ju abiellunud). Puudu nagu midagi ei jää - Rauli ja Aenea poeg Petyr ilmub ka finaalis lavale. Shrike samuti - lugejad oleks Simmonsi ära retsinud, kui ta seda poleks teinud - ent hindeks on neli.
Ehk seepärast, et sama pikkusega vormis on Simmons mõjuvamat kirjandust teinud. No ja Endymioni taset on raske ületada ka. Ning tekst annab ka lootust, et ehk Cantos veel jätkub...