Sellest kogumikust ootasin ma tõttöelda palju rohkemat. On igasugused kiidusõnad selle kaanel ja hulgaline auhindade loetelu ja auhinnata pole loomulikult ka see kogumik. 1991 aastal on ta saand Bram Stokeri auhinna kui parim jutukogu, no eks nad ise tea, kellele või millele nad seda annavad. Lisaks veel Ellisoni eessõna, milles ta agaralt enda osa uue talendi otsinguil eksponeerib, nii et ootasin ikka tõsiselt head kogumikku, aga mõnevõrra pettusin. No häid lugusid seal ju on mingi ports (The River..., Vanni Fucci..., Metastasis), aga teiste (Shave and..., Two Minutes...) headusest ei saa mina mittekoheüldse aru.
Ütleme siis, et valikuliselt hea, kuid mingit auhinda ma talle küll ei julgeks anda.