Selle novella kirjutas Simmons tänuavaldusena indiaani folkloorile ning põlguseavaldusteks sellistele Hollywoodi poliitiliselt korrektsetele sahariinidele nagu Dances with Wolves .
Keegi indiaanlane jutustab kahvanägudele ühte lugu. Sest oma poegadele ta seda jutustada ei saa, kuid kellelegi peab. Valged lindistavad tema juttu ja võibolla juhtub kunagi keegi siuu seda kuulma. Aasta oli vist 1841, kui 17 aastane noormees Hoka Ushte (Lombakas Mäger)pidi minema pühadesse mägedesse, et talle avaneks Nägemus. Minema pidi ta seepärast, et otsustati ta naita tüdrukuga, kuid selleks pidi poiss keegi olema. Oma unenäost arvas ta, et talle on määratud saada pühameheks. Hoka Ushte näeb Nägemust...
Tegemist on parima indiaaniteemalise ulmekaga, mida mina lugenud või näinud olen. Indiaani maailm avaneb kogu oma eheduses ja julmuses. Tegu on ka zhanrihorroriga, kuigi see ei pruugi alguses nii ilmne olla. Simmons on kõvasti uurinud indiaani rahvapärimusi ning kirjutanud kokku jälle suurepärase müstilise asja, kus jälle erinevaid teemasid veenvalt ristatud. Vana siuu jutustus on kuidagi eriliselt hingeminev ja mõjuv, kuid selle eesmärgiks pole mingil juhul kaastunde äratamine.
Põrgulikult hea lugu, jällegi realistliku erootilise alltooniga, kui pehmelt öelda...Eriti imponeeris, kuidas Simmons lõpus kõik lahtised otsad puänti kokku põimis.
Keegi indiaanlane jutustab kahvanägudele ühte lugu. Sest oma poegadele ta seda jutustada ei saa, kuid kellelegi peab. Valged lindistavad tema juttu ja võibolla juhtub kunagi keegi siuu seda kuulma. Aasta oli vist 1841, kui 17 aastane noormees Hoka Ushte (Lombakas Mäger)pidi minema pühadesse mägedesse, et talle avaneks Nägemus. Minema pidi ta seepärast, et otsustati ta naita tüdrukuga, kuid selleks pidi poiss keegi olema. Oma unenäost arvas ta, et talle on määratud saada pühameheks. Hoka Ushte näeb Nägemust...
Tegemist on parima indiaaniteemalise ulmekaga, mida mina lugenud või näinud olen. Indiaani maailm avaneb kogu oma eheduses ja julmuses. Tegu on ka zhanrihorroriga, kuigi see ei pruugi alguses nii ilmne olla. Simmons on kõvasti uurinud indiaani rahvapärimusi ning kirjutanud kokku jälle suurepärase müstilise asja, kus jälle erinevaid teemasid veenvalt ristatud. Vana siuu jutustus on kuidagi eriliselt hingeminev ja mõjuv, kuid selle eesmärgiks pole mingil juhul kaastunde äratamine.
Põrgulikult hea lugu, jällegi realistliku erootilise alltooniga, kui pehmelt öelda...Eriti imponeeris, kuidas Simmons lõpus kõik lahtised otsad puänti kokku põimis.