Kasutajainfo

Alexei Panshin

14.08.1940-21.08.2022

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Alexei Panshin ·

Down to the Worlds of Men

(jutt aastast 1963)

ajakirjapublikatsioon: «If» 1963; juuli
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (1)

Alexei Panshini (ja ta abikaasa Cory) nimi tõusis 1960ndate teiseks pooleks fännimaailmast kirjandusringkondades tuntud kvaliteedimärgiks. Panshin pole palju ilukirjandust avaldanud (20 aasta jooksul viis romaani ja veerandsada juttu), tõeliselt märgiliseks osutus aga abielupaari 1989. aastal ilmunud 700-leheküljeline uurimus ulmekirjanduse ajaloost «Maailm teispool küngast» (The World Beyond the Hill), mis võitis Hugo auhinna ning mida peetakse üldiselt märksa rohkem kaalutud ja läbimõeldud hinnanguid esitavaks kui esmapilgul mõneti tuntumat Brian W. Aldissi ja David Wingrove’i äärmiselt tendentslikku, kraaklevat ja pehmelt öelda kummalistest hinnangutest kubisevat käsitlust «Triljoniaastane tuur» (Trillion Year Spree; 1986).

Panshini tuntuim teos on loomulikult Nebula auhinnaga pärjatud esikromaan «Läbimisriitus» (Rite of Passage; 1968). Mulle kätte sattunud jutustus «Alla, inimeste maailmadesse» on selle romaani algne, ajakirjas ilmunud lühiversioon, tuum, mille ümber kirjanik hiljem märksa rohkem sündmusi sisaldava romaani lõi. Ühtlasi on siinne jutustus (minu suureks üllatuseks) Panshini ulmedebüüt. Suureks üllatuseks seepärast, et tekst oli ootamatult hea ja läbimõeldud, mõjus värskelt ning oli igati profilt teostatud.

Päikesesüsteem on mõne sajandi eest hävinud: inimkond on enne seda suutnud kiiruga rajada galaktikasse paarkümmend kolooniat eri planeetidele, osa inimkonnast on aga jäänud elama põlvkonnalaeva tüüpi hiiglaslikesse tähelaevadesse (mis on vist ümber asteroidide vms ehitatud). Kõik laevades sündivad lapsed (sündivus on hoolika kontrolli all, 1 laps per perekond) saadetakse 14-aastaseks saades kuuks ajaks mingile planeedile n-ö. ellujäämiskursusele: kes ellu jääb ja kuu aja pärast endast signaaliga märku annab ning üleskorjamist tahab, need loetakse laevaühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks, kes aga kaotsi läheb, noh, ju siis polnud nad piisavalt nutikad või osavad, et laevaühiskonna täisliikme staatust väärida.

Konks on siis selles, et laevadel elav osa inimkonnast naudib märksa arenenumat olmelis-tehnilist elukorraldust ja -standardit, mistõttu planeetidel elavad, üsna sellisel 19. sajandi tasemel ühiskonnad vihkavad «jõmpsikaid ülevalt, laevadelt», kes räägivad teistsuguse aktsendiga keelt, on ülbed-ninakad ja sageli ka nutikamad-osavamad kui täiskasvanud nondes allmaailmades. Igatahes on ellujäämiskursus all, vaenulikel planeetidel päris raske katsumus.

Panshin jutustab kogu seda lugu ühe 14-aastase tütarlapse silme läbi ning me saame üsna kohe aru, et see jutustajarakurss ei ole ka päris adekvaatne, vaid ongi ühe üsna suurte eelarvamustega ninaka ja liigkeevalise ning emotsionaalse jõnglase oma. Eks nii on ikka põnevam lugeda, kui lugeja peab endale kogu aeg meelde tuletama, et toimuvast ei saa päris adekvaatset pilti, kui vaid jutustaja-prismat uskuma jääda.

Igatahes juhtub planeedil Tintera, kust tähelaev parajasti on möödumas ja kuhu järjekordsed 14-aastaseks saanud, antud juhul 29 noorukit hobuste, püstolite, signaalrakettide ja teatava varustusega eri kohtadesse maha pannakse, nii mõndagi. Meie kangelane Mia Havero satub küll mingi kurikaelte-bande küüsi (mis röövib talt hobuse, relva ja signaalraketi), küll päästab väikelinna vanglast ühe oma kaas-ellujäämiskursuslase, talle mitte väga sümpaatse poisterahva... juhtub muudki. Üldse on seekordne test laeva-ajaloo suurimate kadudega: 29-st noorukist korjatakse lõpuks üles vaid 12... Loomulikult teeb oma «täiskasvanuks saamise» arengu läbi ka minajutustaja, kes alul koloniste planeetidel täiega põlgab, kuid loo lõpuks pisut ka oma koduühiskonna korralduse paremuses ja ülimuslikkuses kahtlema hakkab. Romaaniversioonis väidetavalt veel enamgi.

Galaktikaimpeeriumidega, millede teemalisest antoloogiast ma seda jutustust lugesin, pole tekstil loomulikult mingit pistmist. Aga just selliseid tekste kõnealune antoloogia koondavat paistabki. Kuid sellest pole hullu, Panshini tekst on lihtsalt väga kõva. Ja oli sellisena minu jaoks väga suur ja ootamatu ning meeldiv üllatus.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: veebruar 2023
jaanuar 2023
detsember 2022
november 2022
oktoober 2022
september 2022

Autorite sildid: