Cherryh'i üks kõige väljapaistvamaid oskusi on tõeliselt võõra kultuuri ja mõtteviisi kujutamine. Ilmselt on Cherryh sel alal üks kõige paremaid ulmekirjanikke üldse ja Foreigner/Invader/Inheritor triloogia on üks Cherryh selle ala parimaid. See on lugu inimeste ja võõra rassi, atevi, esmakordsest kontaktist. Kontakt toimub juhuslikult: inimeste kolooniat kandev kosmoselaev Phoenix tuleb hüppest välja ühes kosmose tundmatus osas, nii purustades igasuguse lootuse algeesmärgini jõuda. Valivad siis kolonistid lähima sobiva tähe, aga sinna jõudes leiavad, et eluks kõlblik planeet on juba asustatud. Atevi on Phoenixi saabumise ajal aurumasinate ajastus. Kui üks faktsioon inimesi otsustab atevist hoolimata planeedile oma koloonia luua, on sõda vältimatu, ja hoolimata inimeste tehnilisest üleolekust, on atevi arvuline ülekaal ja inimeste omavahelised kiskumised rahulepingu põhjuseks, kus inimesed saavad endale Mospheira saare aga peavad selle eest atevile järk-järgult oma tehnoloogiat andma. Ainult ühel inimesel, paidhil, kes on tõlkija/vahendaja, on lubatud atevi ühiskonda siseneda. Bren Cameron ongi see paidhi, kelle püüet võõrast kultuurist aru saada on tõesti huvitav jälgida. Soo süzhee on väga komplitseeritud, nagu kujutatud ühiskonnadki, lisaks kasutab Cherryh tekstis pidevalt atevi sõnu, mis on vajalikud aga algul võivad lugemist aeglustada (lühike sõnade seletus on raamatu lõpus). Raamatu algus on natuke hüplik, sest umbes 50lk jooksul räägitakse ära kogu sajandite-pikkune lugu kosmoselaev Phoenixi kadumaminekust kuni ajani, kus atevi-inimeste sõda on juba paarisaja-aastane minevik. Sellest väikesest veast hoolimata on Foreigner suurepärane raamat, intelligentne, mõtlemapanev, huvitav ja kohati väga põnev. Soovitan kogu triloogiat soojalt.