Huh. Sisust las kirjutab keegi teine, kardan et võin muidu asjast tendentsliku pildi anda. Märgin siinkohal lihtsalt, et see on kolmas Cherryh’i raamat mida ma olen alustanud ja esimene mis mul teatavate pingutustega lõpuni õnnestus lugeda. Tõenäoliselt ka viimane. Lõpp masohhismile, loen parem midagi muud. Mitte et raamat, tõele au andes, otseselt vilets oleks olnud.. No lihtsalt ei ole see tädi minu maitse ja kõik.