Sarja esimeses romaanis toimunud sündmustest on, nagu pealkirjastki näha, möödunud täpselt aasta. Peep Ambrose pere elab endiselt Põlvamaal Süvahavva talus, vaid ta abikaasa Kristi on võtnud vastu ajutise kõrgelttasustava töö kooliõpetajana Togos Euroopa Liidu abiprogrammi raames. Aasta tagasi toimunud müstilistest sündmustest püüavad süvahavvalased mitte rääkida, ent paraku leiavad need nad uuesti üles...
Võrreldes esimese romaaniga on siin tegevuse haare märksa laiem, mängu astuvad kõikvõimalikud rahvusvahelise haardega salaorganisatsioonid ja lisaks kaasaegsele Eestile viib romaani tegevus ka Rooma, Lääne-Aafrikasse ning keskaegsele Liivimaale. Eesti folklooril põhineva etnohorrori kõrval on siin vat et olulisemgi koht kõikvõimalikul kristlikul müstikal.
Hargla loomingu juures on üks huvitav joon, mida ma just viimasel ajal olen hakanud täheldama-nimelt tuleb tal võõraste maade ja kaugete aegade kirjeldamine välja märksa paremini kui tänapäeva Eesti oma. Kuna "Süvahavva: Teise suve" tegevus pendeldab pidevalt "rahvuslike" ja "rahvusvaheliste" teemade vahel, tuleb see kuidagi väga eredalt esile. Nii võib keskaegset Liivimaad või Ghanat ja Togot puudutavaid tekstiosi vägagi kõrgelt hinnata, ent kaasaegne Eesti on autori nägemuses kuidagi... hämmastavalt steriilne ja eluvõõra pilgu läbi nähtud. Kui kirjeldada niimoodi näiteks Tallinna ümbruse jõukate elu ja panna peategelaseks mingi rahvusvahelise taustaga isik, siis see isegi toimib. Aga kui autor kirjeldab Põlvamaa külaelu, siis torkab see järjest enam silma-isegi kohalik külaparm on tegelikult mingi kõrgharidusega füüsik ja üldse on kogu seltskond selline hästi väikekodanlik ning igavas mõttes tavapärane... kui välja jätta nende müstilised sidemed salaorganisatsioonidega ja kummalised varjatud ülesanded. Erinevalt näiteks Mandi loomingust jääb Harglal kohaliku õhustiku kirjeldamisel nagu teravusest ja vahetutest isiklikest kogemustest puudu. Lugedes võib päris kergesti aru saada, et kirjeldatavad pole ehedad Lõuna-Eesti maainimesed, vaid pigem sellised, nagu võiks neid kujutleda keegi, kes suhtleb igapäevasel tasandil ainult suhteliselt piiratud haritud inimeste ringiga.
Ehkki Põlvamaal toimuv tegevusliin kohati veidi tüütuks kisub, on "rahvusvahelised" ja ajaloolised teemad autoril hästi välja tulnud, nii et hindeks kokku "4". Jääme kolmandat osa ootama!