Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Suudlevad vampiirid

(kogumik aastast 2011)

eesti keeles: Tartu «Fantaasia» 2011 (Eesti fantastikakirjanduse tippteoseid)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
2
1
0
0
Keskmine hinne
3.667
Arvustused (3)

Korralik kogumik vanameistri viimaste aastate loomingust. Mõned lood on ilmunud erinevates ajakirjades ja üliobskuursetes trükistes ("Melchior ja Zarieli raamat" näiteks), mõned näevad esimest korda trükivalgust nondesamade kaante vahel.

Kogumikule nime andnud romaan, mis ühtlasi ka avab raamatu mulle eriti ei meeldi. Vampiirid tegelastena on võimelised ainult tekitama okserefleksi ja ülisügava tülpimuse vahelisi emotsioone ja kui sinna on juurde mässitud veel mingid salaseltsid ja jamesbondilikud agendiseiklused, no jumal nendega. Mind igatahes see romaan ei kõnetanud üldse ja selle läbisaamisel kerkis tuju hüppeliselt.

"Minu päevad Liinaga", Hargla segaseim jutt. Tuleb tunnistada, et ka mina ei saanud sest loost selget sotti. Üsna mõnus agrohorror Lõuna-Eesti oludes, mida ma küll absoluutselt ei tunne, mis aga oma irratsionaalsuses ja kerges ebamaisuses mõnusa judina peale ajas. Seda aga kuni lõpuni, kus selgus tõsiasi, et tegelikult ei selgunudki midagi. Kõik jäi üsna arusaamatuks. Kes see Liina oli, miks lugupeetud kirjanikuhärra ta seelikupaeltesse takerdus, kes see vanamees seal lõpus koos kirjaniku murelike pereliikmetega välja ilmus ja mis teema selle vööga oli. Õnneks said kõik need küsimused lahenduse loos "Tema päevad Liinaga", mis seletab üsna üksipulgi loo lahti. Ma annaks kahele loole kokku lausa puhta "viie", kuigi eraldivõetuna pole "Minu päevad" oma hämmastavalt segase lõpu pärast kõrgem kolmest või nõrgast neljast, "Tema päevad" aga vist ei kanna iseseisvana üldse välja.

"Raudhammas" on üks kogumiku pärleid. Väga vinge lugu Taanis rauaaega sattunud tänapäeva eestlasest. Apteekri geniaalsus mõrvareid paljastada pole muidugi ka enam kellelegi eriliseks üllatuseks, olgugi et kogumikus olnud kahes novellis ei saanud nutikas apteeker eriti rakendada oma lemmikvõtet kuritööde paljastamiseks - kutsuda keegi oluline isik apteeki, seal end koos tolle isikuga täis kaanida ja selle käigus ühtlasi kõik oluline info lakku täis joodetud objektilt välja pinnida. Mõlemad lood on siiski väga head.

"Kadunud hingede ajaraamat" on paraku suhteliselt piinlik käkerdis. Mingite ajuvabade tšikkide võrdlemisi võikad hingelised ja füüsilised probleemid üsna segases ja ebahuvitavas maailmas, segatuna veel varem korduvalt läbi käinud palverännu teemaga. Ei tea, võib-olla kellelgi meeldib, mind jättis see lugu küll üsna hapu näoga istuma.

"Jõgeva elavad surnud" on selles mõttes tore lugu, et eesti ulmeskenes vähegi tegijad astuvad siin kõik ilusti tegelastena üles. Äratundmine ei valmista erilisi raskusi. Tegelikult on suurt osa küll ainult äratuntavate nimedena mainitud, aga mõned tegelased on küll elust suuremate või väiksemate kirjanduslike liialdustega maha kirjutatud.

Tore kogumik, plussid kaaluvad miinused kõvasti üles. Neile lugejaile kes alles Harglat avastavad on see just paras alustamiseks. Neile aga kes tema jutte ammuilma nautinud on, on see toredaks täienduseks. Loodetavasti väärib see kirjastus "Fantaasia" tubli ponnistus 2012. suvel kogumiku "Stalkeri"!

Teksti loeti eesti keeles

Pakuks, et "Suudlevad vampiirid" on kolmas nö aruandlik kogumik Indrek Hargla loomingus. Esimene, "Nad tulevad täna öösel" oli üldse Hargla esimene trükis ilmunud raamat, andes ülevaate noore näljase autori seni võrguveergudel ilmunud loomingust (sisaldades siis kas möödapääsmatult või kahetsusväärsel moel märkimisväärse hulga ballastlugusid). Teine, "Roos ja lumekristall" sündis Frenchi ja Koulu romaanide kirjutamise kõrvalt ja oli juba küpse meistri kätetöö. Tänaseks on Hargla tänu oma Melchiori romaanidele ja telestsenaariumitele sõna otseses mõttes üks Eesti tuntumaid kirjanikke üldse, aga käesolev raamat on kuidagi väsinud, kibestunud, keskeakriisis siplev, ilma näota ning varustatud kõige kohutavama eessõnaga, mida minu silmad on eales näinud.

Nii võiksid kogumiku nimilugu ja "Raudhammas" olla näiteks vabalt Veskimehe kirjutatud kui viimane sedaviisi kirjutada oskaks. "Kadunud hingede ajaraamat" on lihtsalt kurat teab mis ja pakub pinget vaid paariks esimeseks leheküljeks. Liina lugude koha pealt nõustun täielikult Raul Sulbiga, eraldi lugedes on "Loomingus" ilmunud tekst lihtsalt arusaamatus, ja teine kuivavõitu seletuskiri, mis iseseisvalt püsti ei seisa; nende järjest lugemine jätab ka halva maitse suhu. "Süvahavva" alged lugeja neist muidugi leiab.

Ulmeskenes väikest furoori tekitanud "Jõgeva elavad surnud" ei suutnud mind kuidagi kõnetada, paari korduslugemise järel pean seda jätkuvalt lolliks jutuks, Melchiori-vinjetid on esiteks mõni kuu peale lugemist jäägitult ununenud, teisalt olekski juba päris halb, kui nad endast kogumiku kulminatsiooni kujutaks.

Tähelepanuvääriv anakronism on tegelaste ohter suitsetamine, sh harrastab seda ka "Kadunud aegade ajaraamatu" guru, kes peaks nagu olema kõigest maisest kõrgemale kerkinud; teine sage ja silmatorkav joon juttudes on (eriti Hargla varasema loominguga võrreldes, kus armastus reeglina võitis kõik ja oli kõige olulisem) suhete purunemise sage kujutamine.

Ehkki "Suudlevad vampiirid" on keskmisest "Täheajast" mitu korda lugejasõbralikum kirjavara, tundub, et meie kauaaegne esindusautor on oma aktuaalsust ulmekirjanikuna minetamas.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: