Ulmekirjanduse BAAS - Indrek Hargla

Arvustused (6)

22.09.2009, kell 14:59

Rahvakirjanik Hargla värskeim toode. Kuna lugu ise ilmus vastses "Täheaeg 6" kogumikus, siis pole mõtet siin mingit ümberjutustust tegema hakata. Minge ja ostke see kogumik ise, toetate sellega algupärast eesti ulmekirjandust.

Mis Hargla lühiromaani puutub, siis tegu on Harglaga tuntud headuses. Huvitav teema (mis siis, et veidike äraleierdatud; see, et meie maailm võib olla illusioon oli igivana idee juba siis kui "Matrixi" esimene film välja tuli), erakordselt ladus kõnekasutus, elusad tegelased jne. Siiski on Hargla tekstidele (minu puhul) omane see, et nad ei suuda mind jäägitult haarata. Kõik on väga hea, aga midagi tabamatut, mida ei oska isegi korralikult sõnastada, jääb alati puudu. Võibolla ei paelu need Hargla teemad mind nii palju lihtsalt. Aga see on arvustaja isiklik mure ja selle käesoleva lühiromaani puhul pole kahtlust, et tegemist on ühega uue Täheaja pärlitest. Võimalik isegi, et ainukesega.

Haistan sellest loost tuleval aastal suvel ühe teatava kämblajäljega saviplaadi haisu... Seniks aga võtke vaevaks ja lugege. Soovitan.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

25.11.2009, kell 00:04

Lõpplahendus väga ei meeldinud, aga muidu hea ja mõtlemapanev lugu. Veidras paralleelmaailmas toimuva tegevusega aurupungina algav tekst avaneb järk-järgult ja sisukokkuvõtet on parem mitte teha, las jääb see iga lugeja enda avastada. Baski keele liigitamine indoeuroopa keeleks oli muidugi tühine näpuviga, mis loo kvaliteeti ei halvenda. Tegevusmaailm ka lummav ja kahju, et sellega midagi targemat peale ei hakatud.

Teksti loeti eesti keeles

Johannes Koit

29.04.2011, kell 14:59

Doanizarre on üsna idüllilähedane kohakene. Vähemalt nii arvab kirjamehest peategelane, kes külastab seda alati siis, kui ta oma kodus Maal magama jääb. Kahjuks peab iga hea asi kord otsa saama ning Doanizarre lõpp ähvardab saabuda müstilise udulaama näol. Peategelane ei kavatse sellega leppida ning asub maailma päästmise nimel tegutsema, kuid tuuleveskitega pole ju võimalik võidelda. Lühiromaanis "Doanizarre udulaam" mõtiskleb Hargla natuke reaalsuse üle ning teeb seda üsna kaasahaaravas võtmes. Süžee on hästi konstrueeritud ning suudab peaaegu kuni lõpuni põnevust hoida. Meeldis Doanizarre maailm ning selle ühiskonna korraldus. Igati mõnus ja muhe lugemine. Maal toimuv tegevus küll nii köitev ei olnud, sest seal tegeleti enamasti sündmustiku lahti harutamisega, kuid millegi üle otseselt viriseda ka ei saa. Ainus asi, mis tõsiselt häiris ja üldmulje natuke ära rikkus, oli lõpp. Autor suutis küll otsad kenasti kokku põimida, kuid tegi seda minu arust natuke liiga lihtsalt, kasutades kulunud vahendeid. Sellepärast ka neli.

Teksti loeti eesti keeles

Pärtel Riit

17.05.2015, kell 13:52

Jutukese viimase veerandi eel olin täiesti kindel, et see Hargla teos saab mult hinde "5". Paraku, see lõpp, see lõpp. See lõpp rikkus päris tugevalt üldmuljet. Traagelniidid olid väga silmatorkavad ja lahendused väga pettumusttekitavad. Kamoon, simulatsioonimaailm.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

18.01.2019, kell 16:12

Marko Kivimäe

18.08.2019, kell 09:12