Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

French ja Koulu Tarbatus

(romaan aastast 2007)

eesti keeles: Tallinn «Varrak» 2007

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
0
5
6
1
0
Keskmine hinne
3.333
Arvustused (12)

Esimene raamat oli väga hea, seega rabasin kohe uue järele, kui poes nägin. Lugeda võis, aga meenutas Politseiakadeemia kolmandat/neljandat/viiendat osa - sest kurb, aga midagi uut uue raamatuga lisandunud pole. Samad tegelased, samad (aga magedamad) naljad, neidki korratakse aina uuesti läbi kolme loo. Väga oleks abiks olnud mingite selle alternatiivmaailma uute detailide toomine - paraku oleks käesolev jant võinud toimida kus tahes ja kellega tahes. Kes esimest raamatu pole lugenud, ei saanud vist muhvigi aru. Kes aga on lugenud, ei leidnud midagi uut. Kettamaailma raamatutes leiutati igas osas vähemalt mingi uus kettamaailmale omane lõbus eripära juurde. French oli muutunud hulka ebameeldivamaks tüübiks.Ka iga situatsioonikoomika puänt oli kaugele ette ära näha. OK, v.a. esimese loo lõpp, mis tõesti ootamatu ja hea oli.
Teksti loeti eesti keeles

Paraku tuleb hinde osas eelmise arvustajaga nõustuda. Muidugi on raamatus (ja ma ei näe põhjust, miks peaks romaani peatükke eraldi hindama) õnnestumisi. Näiteks juba seegi, kuidas eelmise osa kokkuvõte on alguses ära toodud – sarjade puhul on vahel õudselt tüütu, kui möödunud sündmustest heietamisega lehekülgi toodetakse. Ja nähtused, mida autor mõnitada võtab, on tõepoolest mõnitamist väärt. Karskusliikumine (ja NMKÜ tähendab ju muudki), esoteerilised teadused ja teadusturism. Mille kallal kolmandas osas ilgutakse, ma päris hästi aru ei saanudki, võibolla õllesummeri. Ühegagi nimetatud nähtustest pole mul nii- ehk teistpidi vähimatki kokkupuutumist, aga kindlasti on tegemist põlastusväärsete asjadega. Ning mõned naljad on ju naljakad. Vähemalt esimene kord.

See on muidugi tõhus kirjanduslik võte, kui juhmivõitu teenri (või lapsepõlvesõbra või…) silmade läbi näidatakse andeka või lausa geniaalse isanda tegemisi. Olgu jutustajaks siis doktor Watson või, noh, eesti kirjanduses kasutas Jaan Kross seda lähenemist ikka korduvalt. Võimaldab arusaamatusi üle seletada, lugejat valejälgedele juhtida jne. Geeniuse seisukohast oleks kõik ju kohe läbinähtav, ei mingit intriigi. Ainult et nüüd on French ise esiplaanile nihkunud ja see ei ole hea. French on ju üsna tühine tegelane ja tema armulugu Nelliga, mis esimese osa peatükke koos hoidis, ei arene enam sugugi. Uljast libahundist on saanud miski väikekodanlik preilna ja Frenchi apluses pole erilist leidlikkust. Esimesest osast tuttav maailm ei saa eriti juurde (ma küll püüdsin mõttes Tarbatu kirjeldusi Tartu kaardile seada, aga eriti ei õnnestunud) – lisandunud on vaid mõned totrate nimedega kodanikud. Nii ei jäägi muud, kui hulk janti, mis tugineb üldinimlikele arusaamatustele, võluesemete väärkasutusele vms. Ja kui osa jooksvast sündmustikust tuuakse lugejani joonealuste märkustena, siis ma ei pea seda kompositsiooniliseks õnnestumiseks. Ning laureaatidelt saab ju rohkem nõuda, eksole.

Teksti loeti eesti keeles

Sai ka siis raamat läbi loetud. Ei saa nüüd väita, et “French ja Koulu Tarbatus” oleks halvem kui eelnev “French ja Koulu.” Võrdlus “Politseiakadeemiaga” on suhteliselt tabav, ent mina olen sedasorti inimene, kellele mainitud filmi kolmas ja neljas osa meeldivad rohkem kui esimene ja teine. Siinkohal pean aga kirjanikku hoiatama, et kui ta jätkab Tarbatu lugude kirjutamist samas vaimus nagu “Politseiakadeemia” jätkub, siis ärgu parem kirjutagu – “Politseiakadeemia” viies, kuues ja seitsmes osa mulle enam ei meeldinud.Muidu sai ikka palju itsitatud ja minu meelest oli ta teostuse poolest paremgi kui eelmine – ükski nali ei muutunud labaseks ja tüütavaks nagu eelmise raamatu lõpuosas see kaablirulli ja ihuliikme venitamise teema oli, samuti polnud enam lauseid, mille mõtte tabamiseks tuli neid rohkem kui üks kord lugeda ja üldse oli kogu raamat ühtlasem.Päris tippteoste hulka ei küüni, aga tasus muretseda küll.
Teksti loeti eesti keeles

3+ selle raamatu hindeks... ja + tuleb ainult sellest, et kohati sai tõesti kõvasti hirnuda.

Kahele esimesele arvustajale on raske midagi lisada-tõesti on tegu romaaniga, kus jant domineerib žanriulme üle, French on siin raamatus variserist ja kitsipungast snoob (peale ekspluateerimiskõlbulike lollikeste ta restoranis ilmselt keegi ei töötakski) , Nell pole mitte ainult väikekodanlik preilna, vaid piisavalt loll, et ei tea isegi, et ülespidi kõhuga kala on surnud kala jne. jne. Karskusliikumise ja semiootikute mõnitamist oli päris lõbus lugeda (ehkki viimane liin keerati millegipärast krimkaks) ja akronüümi NMKÜ tõlgendus oli tõesti andekas, samas polnud romaan tervikuna piisavalt uudne, naljakas jne. et mult "rahuldavast" kõrgemat hinnet saada. Tartlasena tekkisid mul Tarbatu kirjeldusi lugedes küll mõningad assotsiatsioonid ja võib üsna kindel olla, et näiteks "Perseuse" all on mõeldud "Sophoklest"... Aga see selleks.

Teksti loeti eesti keeles

Minule täitsa meeldis, kuigi loomulikult on kohe aru saada, et Hargla pole Kivirähk. Ega ei peagi olema. Lugedes tegin seda, mida ma tavaliselt ei tee, nimelt lappasin aeg-ajalt eelnevaid arvustusi, ja seepärast võib isegi öelda, et raamat üllatas meeldivalt. Ootasin midagi lamedamat.

Kuna Tartust tunnen ma põhiliselt Raekoja platsi, siis ei hakanudki üritama mingite kohtade väljamõtlemise ja äratundmisega ning lugesin kogu seda mõningate naljakate kohtadega janti puhta fantaasiana. Mõned kohad ajasid isegi naerma, lõpp aga pani suisa irvitama.Tugev "neli". Loodetavasti triloogia lõpuosa tuleb veel parem.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla "French ja Koulu" oli üks omamoodi teos kohalikult ulmemaastikul. Koomiline ning alternatiivajalooline fäntasi, mida siinmail eriti ei ole viljeletud. Hargla sõnaseadmisoskus tegi sellest igati nauditava lugemisvara. "French ja Koulu Tarbatus" on sarja teine osa. Tegelased on jällegi samad, kuid tegevuskoht, nagu pealkirjastki võib järeldada, pisut lokaalsem. Kahjuks ka sündmustik. Romaan ise koosneb kolmest iseseisvast osast, mis on omavahel üsna nõrgalt seotud. Esimene osa on kõige pesuehtsam jant, mis ei loo sarjale mingit lisaväärtust juurde. Samas sobib see sissejuhatuseks üsna hästi. Teine osa kuulub jällegi krimikirjanduse valda ning on raamatus leiduvatest tekstidest kõige tummisem ja väljapeetum. Kolmas võtab paraja jandiga jälle otsad kokku, kuigi žanrimääratluse järgi peaks tegu olema tondijutuga. Ülidselt tuleb nõustuda nende eelarvustajatega, kes raamatut eriliseks õnnestumiseks ei pea. Kõik osad jätavad natuke pastakast välja imetud mulje ning naljad ei hiilga enam erilise originaalsusega, kuid sellest hoolimata mulle teos meeldis. Mõnus muhe lugemisvara, mis viidab kenasti aega. Neli
Teksti loeti eesti keeles

Ausalt öeldes ei olnud mul vähimatki kavatsust seda romaani kunagi lugeda, sest olin tutvunud tema kohta Baasis kirjutatud arvustustega. Asjaolude kokkusattumuse tõttu läks aga nii, et lugesin siiski. Ootused ei olnud eriti kõrged, ja lugemiselamus vastas 100% ootustele, s.t. veendusin et tegu on romaaniga mille eksisteerimisele ei ole tõtt-öelda mingit õigustust. Kuna autor on ikkagi Hargla, ei saa seda kuidagimoodi isegi mitte rahuldavaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud mitte enam nii hea kui esimene osa, kuna tegelased-naljad hakkasid korduma ja liialt oli ka jalaga-tagumikku huumorit kohati. Siiski päästsid asja suuresti õnnestunud ironiseeringud erinevate asjade, näiteks postmodernistliku udutamise üle.
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018
mai 2018
aprill 2018

Autorite sildid: