Vabamüürlus, mida tekstis pikalt-laialt käsitletakse, pole siin üldsegi peateema, ehkki algul paistab nii. Eesti vabamüürlaste kristliku meelestatusega seletatakse ka vähemuse toetatud luteri kiriku suurt mõjuvõimu meie ühiskonnas... Samuti räägitakse võimu ostmisest-müümisest, ent "Truuta" pole poliitiline tekst. Veider sündmusteahel tabab Hallikut siis, kui ta püüab lavastada Shakespearei`i "Macbethi" , "neetud näidendit" . Ma ei tea, palju sü˛eest rääkima peakski-tekst on igale lugejale maakeeles kättesaadav ja ei tahaks midagi ülemäära välja lobiseda, kui ma seda juba teinud pole. Mainiks veel, et veidravõitu pealkiri on naisenimi, täpsemalt Halliku armastatu nimi.
"Truutas" leidub viiteid mitmetele teistele Hargla tekstidele, lühiromaan ise on keerulise ülesehitusega ja õige mitmest komponendist koosnev. Hargla kontekstis on "Truuta" surmsünge tekst. Verd ja masendust jagub siia piisavalt, Tallinna getoelu kirjeldused võinuks seega tegelikult ka välja jätta, pealegi ei haaku need teksti üldise kergelt eskapistliku õhustikuga.