Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Roos ja lumekristall

(lühiromaan aastast 2006)

eesti keeles: Indrek Hargla «Roos ja lumekristall» 2006

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
3
2
0
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Võib öelda, et esmakordselt on Hargla kirjutanud küberpunkteksti. Tõsi küll, see pole ˛anripuhas teaduslik fantastika, vaid segatud tugeva müstikaelemendiga.

Taani 2004. Ajakirja "IT & Inimene" reporter, kaks korda lahutatud keskealine suitsumaias taanlanna Mette Lund Sondergaard naaseb autoreisilt Saksamaalt oma koju Kopenhaagenisse, kui ta arvutiseeritud luksusauto keset Lõuna-Jüütimaa metsi ootamatult üles ütleb. On palav suvepäev, külamehed ei oska moodsat masinat kuidagi putitada ja autoabi ei taha kah kohale tulla. Äkitselt ilmub kohale keegi Kaj-nimeline noormees vana sõjaväejalgrattal, kes kannab veidraid prille, ja pakub end abiks. Veidral moel õnnestub tal masin korda teha. Koju Kopenhaagenisse jõudnud, avastab Mette, et Kaj on talle saatnud segase sisuga meili, ilma, et ta läptop olnuks üldse võrku ühendatud, lisaks on arvuti ekraanile ilmunud lumes õitsva roosi kujutis. Peagi hakkab selguma, et Kaj isik on identne saladusliku, peaaegu üleloomulike võimetega "viirusetapja" Mordaunti omaga...

Ega rohkem tahakski rääkida. Seda teksti peab tasapisi lugema ja ta ise avastama. Lisaks Hans Christian Anderseni
"Lumekuningannale", millel lühiromaan osalt baseerub, tekivad ilmsed assotsiatsioonid ka Pullmani "Tema tumedate ainete" ja Lukjanenko "Peegelduste labürindiga" . Viimasega eelkõige seetõttu, et arutatakse suhteid inimese ja virtuaalmaailma vahel emotsionaalsel tasandil. Ei maksa ära ehmatada, sellist filosoofilist soigumist nagu Lukjanenkol siit lühiromaanist ei leia.

Üldiselt, meeldis. Väga.

Teksti loeti eesti keeles

Selle loo lõpuni nautimiseks peaks vist perfektselt teadma kummalise kuulsusega muinasjutumehe Anderseni lugu "Lumekuninganna". Küberpunk pole mulle ka kunagi istunud, aga Hargla on oma tavapärasel (heal) tasemel. Siiski, mulle tundub millegipärast, et kuigi lugu oli hea (aga natuke liiga pikk), seda just väga tihti üle lugema ei hakka.
Teksti loeti eesti keeles

Teab nüüd mis põhjusel, aga mind see lugu eriti ei köitnud. Ma ei oska seda eriti küberpungiks pidada ega leida põhjapanevaid sarnasusi Lukjanenko "Peegelduste labürindiga". Minu meelest on tegu pigem mingi crossoveriga mis balansseerib kuskil ulmekirjanduse ja nn "tavakirjanduse" osaks oleva maagilise/müstilise realismi piiril. Selline balansseerimine iseenesest ei ole loomulikult asi, mida peaks autorile ette heitma. Lihtsalt see konkreetne lühiromaan on teadmata põhjusel välja kukkunud sellisena, mis mulle midagi eriti ei pakku (ega muidugi autori eesmärk ei olnudki mulle midagi pakkuda). Võib-olla on Harglal "Lumekuninganna" lugemisest vähem aega möödas kui minul (saab vist varsti veerand sajandit).
Teksti loeti eesti keeles

"Roos ja lumekristall" on Indrek Hargla samanimelise kogumiku esimene lugu. Tegevus toimub ilmselt tänapäeva Taanis, kus üks arvutiajakirja ajakirjanik kohtub juhuslikult, mingisuguse tüübiga, kes hiljem osutub legendaarseks arvutivõluriks. Üldiselt mulle igasugused sega˛anrid meeldivad, kuid see jutt jättis mind pehmelt öeldes külmaks. Anderseni "Lumekuninganna", millel see tekst osaliselt põhineb, võib küll olla tore muinasjutt, kuid sellise sisu ja ülesehitusega juttu see ei sobi. Kõik seosed mõjuvad otsituna ja ei haaku eriti omavahel. Eriti jaburaks läheb asi lõpus, kus autor üritab dramaatiliselt legendaarsele Taani muinasjutuvestjale prohvetlike elemente külge pookida. Esiteks ei anna see jutule midagi olulist juurde ja teiseks hävitab viimasegi usutavuse, mis jutul veel alles oli. Kirjatehnilisele poolele pole midagi etteheita, see on igati tasemel. Kahjuks jääb ainult sellest natuke väheks. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Idee meeldis ja meeldis väga. Nõuab ikka ajugümnastikat ja muinasjutulembust, et millegi sellise peale tulla. Kui paljud on lugenud "Lumekuningannat" täiskasvanueas? Vähesed, ma pakun.

Mis ei meeldinud? Ärajoonud ja -karatud küüniline rikkurist elatanud ajakirjanikudaam peategelasena ja sümpaatse Kaj armumise objektina.

Ei meeldinud teatud segadus - miks just Mette? Lugesin loo läbi ja siis veel teist korda läbi, kuid ei saanudki täpselt aru, et miks just Mette? Kes olid need teadlased? MIS lõppkokkuvõttes toimus?

Ja siis ei meeldinud see, et:

Mette ei saanud Mordauntiga ühendust, kuna Mordaunti e-maili aadress on kodeeritud tema nimesse. Küsimus: Kuidas sai selle kirja saata lk. 24 toimuvas tegevuses mingi arvutiguru? Kes ei teadnud ju Mordaunti aadressi ja kellele Mordaunt ei olnud mingit kirja saatnud, millele saaks "Reply" panna?

Nõrk neli.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: