Pikem jutt "Algernonis".
1.
36
3.889
2.
15
4.267
3.
24
4.208
4.
25
4.6
5.
12
3.333
6.
8
3.75
7.
5
4.4
8.
5
4.6
9.
1
4.0
10.
6
4.667
11.
4
2.5
12.
1
4.0
1.
15
4.2
2.
15
4.667
3.
24
4.625
4.
18
4.778
5.
13
3.923
6.
6
4.333
7.
8
3.875
8.
19
4.737
9.
13
3.923
10.
10
4.0
11.
7
4.714
12.
7
3.714
13.
3
4.333
14.
6
4.333
15.
3
4.667
16.
6
3.833
17.
5
4.8
18.
3
3.667
19.
7
4.857
20.
8
4.875
21.
1
5.0
22.
1
2.0
1.
4
3.75
1.
11
4.636
2.
10
4.0
3.
8
4.5
4.
19
4.263
5.
14
4.714
6.
11
4.909
7.
10
3.2
8.
14
3.857
9.
15
4.333
10.
15
4.667
11.
10
3.7
12.
7
3.571
13.
18
4.722
14.
15
4.2
15.
15
3.467
16.
11
4.364
17.
12
3.083
18.
12
3.917
19.
12
2.917
20.
10
4.0
21.
9
4.0
22.
18
4.333
23.
8
4.375
24.
7
4.143
25.
8
3.875
26.
7
4.429
27.
7
4.0
28.
5
4.2
29.
6
4.833
30.
6
3.833
31.
8
4.5
32.
5
2.8
33.
7
4.429
34.
14
4.357
35.
7
2.571
36.
17
4.059
37.
12
4.25
38.
14
4.429
39.
8
3.875
40.
8
4.75
41.
16
4.25
42.
9
3.111
43.
7
4.286
44.
1
3.0
45.
2
3.5
46.
2
3.5
47.
5
4.4
48.
9
3.889
49.
10
4.0
50.
7
3.714
51.
10
4.5
52.
6
4.333
53.
6
2.667
54.
5
4.6
55.
5
4.0
56.
4
3.25
57.
4
3.0
58.
4
1.75
60.
4
4.25
61.
7
4.143
62.
2
4.0
63.
4
2.75
64.
3
3.667
65.
5
4.4
66.
4
3.5
67.
3
3.0
68.
3
4.667
69.
5
3.6
70.
1
5.0
71.
3
3.333
72.
2
4.5
73.
1
3.0
1.
14
4.143
2.
23
4.913
3.
15
4.4
4.
6
4.333
5.
4
3.75
6.
5
4.4
7.
1
3.0
1.
5
4.0
2.
2
4.0
3.
6
3.667
4.
1
4.0
5.
3
3.333
(antoloogia aastast 2005)
eesti keeles: Tallinn «Varrak» 2005
Oluline tegur, millega koostaja end piiras, oli see, et lugu peaks seonduma Eestiga. Ma saan sellest aru ja kiidan heaks, ent ikkagi on see valik kahest halvast vähem halva valimine. Sest mõelgem ,kui Sanderilt oleks "Ruleti" asemel sisse läinud "Geriljeero", Kivistikul "Uisomäe" asemel "N´Yargal" või "Draco Maris", Harglal "Väendru" asemel "Kindel linn" või "Sierra Titauna nekropol", Kreutzwaldil "Rõugutaja" asemel "Põhja konn"... Ilmselt on mu seisukohad anglo-ameerika õuduse lugemisest niivõrd kivistunud, et peaaegu kõik eesti-aineline tundub kuidagi lapsik, naiivne... eksootiline element ja tegevuse paiknemine geograafiliselt kaugel peaks võõra ja jubeda maailma edasiandmisel olema enam-vähem kohustuslikud. Eriti need vanemad tekstid - "Libahunt", Kreutzwaldi ja Oksa lood... kuidagi ebamugav oli neid lugedagi, pidevalt mõtlesin, et kui keegi peaks kavatsema selle kogumiku inglise keelde tõlkida, siis sealsete lugejate ees ei oskaks ühtegi õigustust tuua. Peab siiski ütlema, et viimase 15 aasta jooksul on Eestis kirjutatud mitmeid häid õudusjutte, ehkki nende tegevus toimub väljaspool kohalikku koloriiti.
Rein Põdra Kivi on tegelikult ainuke kogumiku kompromissitu "väga hea", ka Matt Barkeri ja isegi Peet Vallaku ning Hargla lood tundusid peale pikemat pausi uuesti üle lugedes nii enam-vähem. Aga üldmulje on siiski nukker. Koostaja eessõna on ka informatiivne ja sisaldab teatavaid väärtushinnanguid ning rõhuasetusi, mida ise poleks ehk välja mõelnud. Mis puudutab autoritutvustusi, siis torkas ka neist üht-teist imelikku silma. Kas "Rõugutaja tütar" ikka on "Ennemuistsetest lugudest" üks jubedamaid? Kas tegu on üldse jubeda looga? Kui öelda Leo Sinilaiu kohta "üks omapärasemaid ˛anriõuduse viljelejaid", kas ei anna me siis õuduskaugele lugejale vale signaali (mis siis, et tagapool on autorit ka kritiseeritud)? Kas ikka on vaja rõhutada, et keegi nimetas Orlaud kunagi eesti dame noir´ks? Kõlab nagu liiga uhkelt, arvestades eriti, et noor daam on äärmiselt väheproduktiivne olnud...
Aga mis ma siin ikka vingun. "Tee ise omale sobiv antoloogia!" võiks mulle põhjendatult peale käratada. Hinne "kolm" on puhtalt juttude keskmisele tasemele.