Päris hea lugu. Ma ei tea, palju selle sisust ülepea ära rääkida võib, ilma et üllatusmoment kaduma läheks. Tegu pole küll otseselt puändiga, loo võtme saab teada umbes keskpaigas, aga ikkagi. Ütleme nii, et tegevus toimub ürgajal, ent sellest hoolimata on tegu SF-iga.
Jutu idee on tegelikult üsna tavaline ja pisut kulunud. Saabub väikesesse külla üks kummaline mees koos oma koeraga. Ta on ka varem seal käinud ning jätnud endast maha palju tarkust ja uusi, paremaid asju. Ei pea olema just geenius, et mõista, kust see mees pärit on. See polegi nii oluline, nagu ei ole ka tehnilised detailid ja mõned küstavused. Ilus lugu, pisut nukker ja tõsine, kuid väga hästi kirja pandud.
Noh, ei oska midagi öelda. See Toro on seal väike Jack of all trades. Küll toob erinevaid imeasju, lendab, valmistab naistele eufooriat ja käitub üldse väga targalt. Kuid samas on ise see, kes on nõrk. See, kes vajab pelgupaika, langust süütusse. Erilisi tundmusi jutt ei jätnud. Hästi kirjutatud, kuid tuim.
Veits nagu naiivne ja suht usutamatu tundus mulle see jutt. Mingi mees koerakesega saabub kuskile kivi- või pronksiaega ja ajab mingit ködi kaotatud paradiisist ja tagasitulekust süütusesse. Mnjah, no võib-olla, kuid mitte eriti tõenäoliselt. Lugu oli siiski korralikult paberile pandud, igav ei hakanud, huvitav ka mitte. Keskpärane.