Hea lugu, mis kindlasti kuulub Hargla loomingu paremikku. Juhul, kui tulevase kogumiku ülejäänud materjal oleks samal tasemel, saaks sellest arvatavasti esimene IH teos, mille ostan.
Muuseas ei saa ma eriti aru, miks Raul seda õudusjutuks nimetab... St ma ei usu, et see autori kavatsuste järgi oleks üldse kuidagimoodi õudne olema pidanud. Õudusjutuna oleks tegemist tõesti läbikukkunud üritusega, sest mingit õõva tekitada see küll ei suutnud ja kroonikastiil pole selleks ka kõige sobivam -- kuid nagu öeldud, minu arvates pole sellel õudusega suurt midagi pistmist. Ega`s kõik lood, milles Vanapaha tegutseb, veel õudus ei ole. Minu arvates on see lihtsalt üks hea üleloomulikuga segatud ajaloohõnguline ja väljapeetud lugu.
Teine asi, mis Rauli arvustusega kuidagi ei haaku -- jutt saab punkti juurde veel selle eest, et suur ja paks raamat Necronomicon ei olnud... ;)