Käesoleva aasta esimene pool möödus mul peaaegu internetivabalt ning seetõttu täitsin ma oma toimetajakohust ajakirjas «Algernon» üsna põgusalt. Marat Faizijevi jutt läbis Jutulabori filtri minu mäletamist mööda küll nõnda, et ma ei teinud sellele takistusi, ega teinud ka mööndusi... ma lihtsalt ei saanudki seda mingitel põhjustel lugeda. Hiljem püüdsin, aga ei jõudnud kah algusest eriti kaugemale... jutt sai loetud alles sama autori lühiromaanist «Väendru» tekkinud elamuse tuules.
«Terve maailm» on tüüpiline vilets ja läbimõtlemata kosmoselugu... ning ainuke, millega see tekst hiilgab on lohakas kirjakeel ja konstrueeritud konflikt. Teoreetiliselt võiks siit hea loo saada, kuid selleks tuleks kangelastele liha luudele kirjutada, nende tegevusele motiive lisada jne. Hetkel on tulemuseks siiski Lew R. Bergi tasemel, kuid pisut värvikamalt kirja pandud igerik ulmelugu. Hindeks oleks kolm pika miinusega!