Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Mees, kes ei joonud viskit

(lühiromaan aastast 2001)

eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
4
1
1
0
Keskmine hinne
3.875
Arvustused (8)

Jutt on krimka ulmekuues. Seda lugedes tulevad meelde kunagi ammu loetud Agatha Christie jm. krimkad. Ülesehitus nendega on väga sarnane. Nimelt peab eksortsist krahv von Steingrau oma 85. juubelit. Sinna on kutsutud 8 tema kolleegi kindla tagamõttega. Aga enne selle avaldamist tapetakse von Steingrau ära. Pan Grpowski hakkab seda mõistatust lahendama parimas herculepoirot`likus stiilis. Mulle see jutt meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Christiele siin juba viidati. Ka mul tekkis lugedes tuttav tunne - eks omal ajal sai seda kraami üksjagu loetud, ja "Eesriie", mida käesolev kõige enam meenutab, kuulub tollest zhanrist senini minu lemmikute hulka.

Ulme hulka saab seda teksti tõepoolest vaid mööndustega lugeda, aga servapidi võiks ta siiski ehk õudukaks kvalifitseeruda. Selle üle ei hakka siin pikemalt irisema ja hindega avaldan arvamust, et Grpowski-sari oleks ehk siiski väärinud "traditsioonilisemat" lõppakordi.

Teksti loeti eesti keeles

Niivõrd kõrge hinne on tingitud vaid jutu huvitava esimese poole eest, kus anti lugejale võimalus loos rännata. Aga see, kus Grpowski oma lahendkäike hakkas avalikustama, kippus asi nüriks. Milleks seletada terve lehekülg ühte-sama mõtet, kui seda saaks teha kahe-kolme konkreetse lausega? Ei maksa lugejat alahinnata, ta oskab ka mõelda!
Ulmet selles loos ei olnud, kirjanik vist väsis fantaseerimast, kasutades vahest vaid müstilisi nimetusi, mis ausalt-öeldes: ilma tugeva tagapõhjata auditooriumi külmaks jätavad.
Teksti loeti eesti keeles

Oleksin kindlasti pannud viie, kui lõpp poleks nii ära vajunud. Algus oli väga hea, oskuslikult väljapeetud meeleolu, natuke üheplaanilised (v.a. krahv ja Grpowski), kuid siiski huvitavad tegelased, müsteerium, mis sunnib edasi lugema ning mõned ootamatused siin ja seal. Mida võiks hing veel ihaldada? Igatahes mitte nii labast ja kulunud lõpplahendust. Krimkade vastu pole mul otseselt midagi, aga autor peab sel juhul olema orginaalne ja suutma lugejat üllatada. Hargla igatahes ei suutnud. Kahju, neli.
Teksti loeti eesti keeles

Höhöhöö!

Kuni selle loo lugemiseni peitus mu sees arvamus, et pan Hargla on ligipääsetamatu geenius, Viru ranna kirjahiid ja nõnda edasi. Kõik mu haledad katsed ta suurepäraselt ülesehitatud juttudesse mürgistilett torgata - kõik need katsed on luhtunud! Alas! Kord tuleb igale oinale mihklipäev ja nüüd on mul hindamatu võimalus oma küüsi pan Hargla turjal teritada.

Kogu see krempel annab lugedes samasuguse tunde, nagu enne kontrolltööd silmadega üle materjali libistamine - on uut (mis puutub kontrolltöödesse, siis minu jaoks on uut alati, isegi töö ajal küsimusi vaadates uut tunda...), aga samas olen ma seda kõike juba näinud-korranud.

Esiteks, jutus on vigu või vigadena tunduvaid kohti ning lausa plot-holesid. Steingrau auks peetud kõnet pidas soomlane, aga peale kõnet rõhutatakse, et "vaid kõne pidaja rüüpas vahuveini asemel mineraalvett". Siiamaani on seda mineraalvee-lembust omistatud Grpowskile ja minu esimene reaktsioon oli - alguses oli kõnepidaja Grpowski, siis aga vahetas Hargla kõnepidaja ära (kuna kõne oli Grpowski jaoks liiga imal), aga unustas selle väikese detaili vahetamata. Võibolla autor kirjutas selle meelega sisse. Sel juhul jääb mulle arusaamatuks, et miks. Mineraalvesi ja Grpowski on armas nüke, miks mingi soomlane seda vett jooma panna?Miks leiavad kõik, et Grpowski on automaatselt süü alt väljas? Kas pole Grpowskil kui (au)mantlipärijal esmapilgul just kõige rohkem motivatsiooni vana seniilne joodikkrahv teelt koristada? Nad kõik ju olid sõbrad ja austusväärsed inimesed... Selliseid kohti on veel, eriti naeruväärse ja sulepeast imetuna mõjub (vähemalt alguses) Laszlo tegelaskuju (millegipärast meenub teda lugedes mulle Harbert "Saladuslikust saarest"). Ja no... Loomulikult ta suri, eksole. Ta teadis midagi ja ta suri. "Aga ma..." karjus ta ja kellelegi jäi see ette... Ja loomulikult see ennast pesev mees, kas see ei tekita tunnet, et "Oi, tema pidi end pesema, et verest lahti saada!". Mulle ei meeldi sellised odavad nükked enda kulul.

See ebameeldiv politseiinspektor...! Nagu parimast B-kategooria filmist välja astunud despoot, tobe ja kompleksides vaevlev vana täispuhutud kärnkonn! Miks ei võinuks kasvõi politseionku olla meeldiv vanahärra, hülgevuntside ja pikaajalise sõprusega krahviga? Kui juba stamp, siis miks mitte söödav stamp? Miks peab see politseiinspektor selline tobe olema?

Jutus ütleb, et Grpowski helistas kõigepealt Liigasse ja siis alles politseisse. No vaat... Selle jutu tegevus toimub juba väga tänapäevale lähenevas ajastus - tänapäevale on omane aga võtta telefonikõnede väljavõte. Ükskõik kuidas Liiga seda ei peidaks, see oleks väga kahtlase mulje jätnud jaoskonnale.

Kogu see "mürk pudelis" jama ja teatraalne ähkimine ja kulmukortsutamine selle ümber ajas mind samuti ahastusse.

Grpowski mõttekäigud on kohutavalt lamedad, eriti Sidorenkot küsitledes...

Loo päästab täielikust katastroofist see, et noh, see on ikkagi Hargla kirjutatud. See siiski ON põnev lugeda, kuigi mõjub sellisena, et Hargla kirjutas selle 17 aastasena vihikuservale ja nüüd "vanana" andis asjale veidi lihvi, aga mitte väga palju.

Meeldis loo kaudne sidumine "Kindla linnaga". Noh, tekitas sellise mõnusa "küünarnukiga semulik müksuke ribidesse" tunde. Ja mulle on huvi pakkunud vivisektsionism viimasel ajal, nii et ka selle sissetoomine köitis mind.

Ja lõpp... Grpowski pikk ja sürr loeng... Oeh. Pilcherist on kahju.

Teksti loeti eesti keeles

Ma olen eelarvustajatest Triin Põldraga üsnagi nõus, hinde panen aga oluliselt kõrgema. Esiteks mulle meeldivad krimkad mingil määral, klassikalise Agatha Christie/Nero Wolfe`i austaja ma muidugi pole, kuid kriminulle hindan vägagi. Samas ei viitsinud ma absoluutselt kaasa mõelda ja mõrvarit välja punnitada, ning mõrvari selgumine ei pannud ahhetama ega ohhetama vaid tekitas ainult sellise "ah see või? nojah..." reaktsiooni. Eelpool olev kriitika on õige, kuni selleni välja et Grpowski mingit lamedat mõttejupikest terve lehekülg olulise avastusena serveerib. Kuid see kõik tuleb kriminulli kui sellise stiilist, lisaks asjaolu et kriminaalromaanides ei käitu mõrvarid ja ohvrid mitte nii nagu inimesed loomulikult käituvad, vaid nii et võimalikult efektsem ja keerulisem müsteerium välja kukuks. See, et mõrvatu polnud üldse see keda tappa taheti on nii vana krimikirjanduse klišee, et ei aja isegi haigutama.

Ahjaa, nimi "Oskkari Mänttyrantä" on soome keeles mõttetus, sellist nime ei eksisteeri ega pole kunagi eksisteerinud. See võrdub "Inddrek Harglä`ga" või millegi analoogilisega, mitteeksisteeriva nimega ühesõnaga. Soomlase nimi oleks olnud "Oskari Mäntyranta".

Kuidagi magedavõitu lõpp pan Grpowski juhtumustele, mu meelest. Ilmselgelt tõmbas Harglat kriminullide poole ja kuhu see tänapäevaks välja on jõudnud näeme me Melchiori-sarja menukite pealt päris hästi. Siiski loodan ma et kunagi kuskil teeb pan Grpowski comebacki`i,kasvõi miskite memuaaride või märkmeraamatu vormis, kui Sherlock Holmesist eeskuju tuua.

Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: november 2018
oktoober 2018
september 2018
august 2018
juuli 2018
juuni 2018

Autorite sildid: