(lühiromaan aastast 2001)
eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001
Ulme hulka saab seda teksti tõepoolest vaid mööndustega lugeda, aga servapidi võiks ta siiski ehk õudukaks kvalifitseeruda. Selle üle ei hakka siin pikemalt irisema ja hindega avaldan arvamust, et Grpowski-sari oleks ehk siiski väärinud "traditsioonilisemat" lõppakordi.
Kuni selle loo lugemiseni peitus mu sees arvamus, et pan Hargla on ligipääsetamatu geenius, Viru ranna kirjahiid ja nõnda edasi. Kõik mu haledad katsed ta suurepäraselt ülesehitatud juttudesse mürgistilett torgata - kõik need katsed on luhtunud! Alas! Kord tuleb igale oinale mihklipäev ja nüüd on mul hindamatu võimalus oma küüsi pan Hargla turjal teritada.
Kogu see krempel annab lugedes samasuguse tunde, nagu enne kontrolltööd silmadega üle materjali libistamine - on uut (mis puutub kontrolltöödesse, siis minu jaoks on uut alati, isegi töö ajal küsimusi vaadates uut tunda...), aga samas olen ma seda kõike juba näinud-korranud.
Esiteks, jutus on vigu või vigadena tunduvaid kohti ning lausa plot-holesid. Steingrau auks peetud kõnet pidas soomlane, aga peale kõnet rõhutatakse, et "vaid kõne pidaja rüüpas vahuveini asemel mineraalvett". Siiamaani on seda mineraalvee-lembust omistatud Grpowskile ja minu esimene reaktsioon oli - alguses oli kõnepidaja Grpowski, siis aga vahetas Hargla kõnepidaja ära (kuna kõne oli Grpowski jaoks liiga imal), aga unustas selle väikese detaili vahetamata. Võibolla autor kirjutas selle meelega sisse. Sel juhul jääb mulle arusaamatuks, et miks. Mineraalvesi ja Grpowski on armas nüke, miks mingi soomlane seda vett jooma panna?Miks leiavad kõik, et Grpowski on automaatselt süü alt väljas? Kas pole Grpowskil kui (au)mantlipärijal esmapilgul just kõige rohkem motivatsiooni vana seniilne joodikkrahv teelt koristada? Nad kõik ju olid sõbrad ja austusväärsed inimesed... Selliseid kohti on veel, eriti naeruväärse ja sulepeast imetuna mõjub (vähemalt alguses) Laszlo tegelaskuju (millegipärast meenub teda lugedes mulle Harbert "Saladuslikust saarest"). Ja no... Loomulikult ta suri, eksole. Ta teadis midagi ja ta suri. "Aga ma..." karjus ta ja kellelegi jäi see ette... Ja loomulikult see ennast pesev mees, kas see ei tekita tunnet, et "Oi, tema pidi end pesema, et verest lahti saada!". Mulle ei meeldi sellised odavad nükked enda kulul.
See ebameeldiv politseiinspektor...! Nagu parimast B-kategooria filmist välja astunud despoot, tobe ja kompleksides vaevlev vana täispuhutud kärnkonn! Miks ei võinuks kasvõi politseionku olla meeldiv vanahärra, hülgevuntside ja pikaajalise sõprusega krahviga? Kui juba stamp, siis miks mitte söödav stamp? Miks peab see politseiinspektor selline tobe olema?
Jutus ütleb, et Grpowski helistas kõigepealt Liigasse ja siis alles politseisse. No vaat... Selle jutu tegevus toimub juba väga tänapäevale lähenevas ajastus - tänapäevale on omane aga võtta telefonikõnede väljavõte. Ükskõik kuidas Liiga seda ei peidaks, see oleks väga kahtlase mulje jätnud jaoskonnale.
Kogu see "mürk pudelis" jama ja teatraalne ähkimine ja kulmukortsutamine selle ümber ajas mind samuti ahastusse.
Grpowski mõttekäigud on kohutavalt lamedad, eriti Sidorenkot küsitledes...
Loo päästab täielikust katastroofist see, et noh, see on ikkagi Hargla kirjutatud. See siiski ON põnev lugeda, kuigi mõjub sellisena, et Hargla kirjutas selle 17 aastasena vihikuservale ja nüüd "vanana" andis asjale veidi lihvi, aga mitte väga palju.
Meeldis loo kaudne sidumine "Kindla linnaga". Noh, tekitas sellise mõnusa "küünarnukiga semulik müksuke ribidesse" tunde. Ja mulle on huvi pakkunud vivisektsionism viimasel ajal, nii et ka selle sissetoomine köitis mind.
Ja lõpp... Grpowski pikk ja sürr loeng... Oeh. Pilcherist on kahju.
Ahjaa, nimi "Oskkari Mänttyrantä" on soome keeles mõttetus, sellist nime ei eksisteeri ega pole kunagi eksisteerinud. See võrdub "Inddrek Harglä`ga" või millegi analoogilisega, mitteeksisteeriva nimega ühesõnaga. Soomlase nimi oleks olnud "Oskari Mäntyranta".
Kuidagi magedavõitu lõpp pan Grpowski juhtumustele, mu meelest. Ilmselgelt tõmbas Harglat kriminullide poole ja kuhu see tänapäevaks välja on jõudnud näeme me Melchiori-sarja menukite pealt päris hästi. Siiski loodan ma et kunagi kuskil teeb pan Grpowski comebacki`i,kasvõi miskite memuaaride või märkmeraamatu vormis, kui Sherlock Holmesist eeskuju tuua.