Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Veneetsia peeglite mõistatus

(jutt aastast 2001)

eesti keeles: Indrek Hargla «Pan Grpowski üheksa juhtumit» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
0
2
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (7)

Skeptiline inglise aadlik sir Malcolm Purvis kutsub pan Grpowski enda mõisa, et see tõestaks talle hauataguse elu olemasolu. Ehk lihtsalt pan Grpowski peab leidma sealt mõisast ühe kummituse ja sir Malcolmile seda näitama. Jutt on selline rahulik ja üsna tagasihoidlik, "4" päästab selle vaid üpriski ootamatu lõpp.
Teksti loeti eesti keeles

Ring hakkab täis saama. Grpowski jõuab jälle otsaga välja vanale heale Inglismaale, kus me temaga ka esmakordselt kohtusime (vt. "Kliendi soov"). Vahepealse aja jooksul pole aga mitte ainult pan üksjagu vanemaks jäänud vaid ka temaga märkamatult kaasas käiv hr. Hargla saanud kirjanikuna tublisti küpsemaks. Seda on võimatu mitte märgata - see jutt on juba hoopis teisest puust!

Lugedes tekkis tahtmatu paralleel Stephen Kingi jutuga The Reaper`s Image. On ju mõlemas keskseks "tegelaseks" üks mõistatuslik peegel. Kui King eelistas jätta 99.5 protsenti asjast lugeja kujutlusvõime hooleks siis Hargla teeb oma lugejatele elu mõnevõrra lihtsamaks ja kirjeldab peegli toimet üksjagu detailsemalt.

Kindlalt üks parimaid Grpowski-jutte.

Teksti loeti eesti keeles

Ootasin küll mitu nädalat, et mõista, mida "Veneetsia Peeglites" nõnda kõrgelt hinnatakse, aga tolku sellest polnud. Ikka tundub kõige nõrgema Grpowski jutuna. Nagu oleks kirjutatud vaid kogumiku avaldamise pärast. Sama kehtib ka ankrujutu "Mees, kes ei joonud viskit" puhul. Mingit erilist ideed või mõtet välja ei lugenud, ulmelist elementi jäi väheseks, Grpowski mõjus rohkem algelise kriminalistina, kes lihtlabastes lühijuttudes ringi rändab ja üritab jätta elutarka muljet, avaldades oma teadmised vaid loo lõpuridades, kus rohkem mängib rolli saatus kui eksortsisti hallid ajurakud ja vilunud oskused.
Kahju.
Teksti loeti eesti keeles

Minu arust just see kõige huvitavam oligi, et kuulus eksortsist pan Grpowski ei suutnud lõplikult inglise aadliku veenda. Midagi üleloomuliku seal mõisas ju oli, seda tunnistasid mõlemad mehed vabatahtlikult, aga skeptilisel sir Purvisel oli vaba voli uskuda seda, mida ta tahtis uskuda. Lõppkokkuvõttes ta ikkagi tahtis midagi uskuda. Kena väike jutuke.
Teksti loeti eesti keeles

Harglale tüüpiliselt puudus sellel lool puänt. Midagi ju oli, aga mingi inglise aadliku testamendi vormis esitatud lahendus ei olnud tegelikult mingi lahendus. Ja põhiline probleem, mis siis majas lahti oli, jäi lahenduseta, kuigi vihjetest võis aimata, et Veneetsia peegleid andis kokku sättida lõputult peegeldavaks ruumiks, kuhu siis keegi ära kadus.

Ei olnud hea, mulle sellised coitus interruptus`ed ei meeldi väga (kellele üldse meeldivad?).

Teksti loeti eesti keeles