Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Rabaröövel

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2001; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
2
4
5
0
Keskmine hinne
2.917
Arvustused (12)

Mõnusalt harglalik jutt ajakirjanikust, kes läheb rabaservas elavast luuletajast Ervin Aavikost lugu tegema. Ta saab teada hulga õudsaid üksikasju Ervini elust, ning põhjuse miks Ervin ebamugavast elust rabaservas loobuda ei taha. Kuigi jutt algab üpriski uimaselt, siis lõpus jagub actionit küllaga. Lõpp on hästi välja kukkunud, sellest siis ka "4".
Teksti loeti eesti keeles

Nohjah.. Mulle meeldis nii enam-vähem kõik peale lõpuosa. Kuni selle hetkeni, kui see õnnetu Greenpeace-i käsilasest koll sealt rabast välja ronis. Et kerge pettumus, või nii.. Miks teda labidaga serviti lyya ei tohtinud? Kõrgetest humanistlikest kaalutlustest lähtuvalt?? Sellist kolli ootad yks õhtu kaheraudse või kirvega ja asi mutt. Mitte ei valva igal öösel kuni surmani.. Jabur. Oleks mingisugunegi usutav põhjendus olnud sellel.

Kirjutatud oli (kui ylaltoodu välja arvata) ysna ok.

Teksti loeti eesti keeles

Minul hakkas kollist kahju. Ei mitte ei saanud aru, mille poolest need inimeseloomad etemad olid, kes loodust rikkusid. Ehk oleks pidanud tausta vähekene p6hjalikumalt lahti kirjutama, et aru saada.
Teksti loeti eesti keeles

Esimest korda olen sunnitud Harglale mitterahuldava hinde panema. Tegelikult vist on tal selliseid lugusid veel, mille kohta rahuldav liiga palju tundub, "Kuningas Christeri..." näiteks, aga nende puhul pole ma siiski kindel. Antud loo osas aga olen ning täiesti.

Tegu on kummalise pudruga Kenderit meenutavast urbanistliku rämpselu kirjeldusest, poliitiliste seisukohtade esitusest ning välismaisest mütoloogiast. Sookoll on ilmselt see, mis peab kogu seda püdelust koos hoidma, selle tervikuks liitma ja sellele mõtte andma, kuid vähemalt minu meelest jääb ta selleks liiga mannetuks ja episoodiliseks. Tule jumal appi, tont, keda labidalöögiga vigastada saab... Miks metsavennad talle kuuli ei andnud? Kogu lugu on loogikavaba ning selle ainus väärtus on soomaastiku kirjeldus ning atmosfäär, kuid sellest ei piisa kaugeltki, et asja saaks rahuldavaks lugeda. On arusaamatu, mis sellise tüki mõte on, miks autor soovib sellist häma avaldada. Kirjutamine on iseasi, kirjutada võib paljutki, aga kui vaim hakkab tõrkuma mistahes endaloodud asja rämpsuks tunnistamise vastu, on viimane aeg väike puhkus võtta -- keegi ei suuda lõpultult ja vahetpidamata kunsti või normaalset meelelahutuskirjandust produtseerida.

Teksti loeti eesti keeles

Tõepoolest, surnult sündinud üritus, kus etteaste teevad nii kaugverlik olme, poliitilise kõrvalmaiguga targutused kui B-filmidest pärit õudusarsenal. Kuidagi eriti maitsetu. Sellisena ka vist Hargla kõige viletsam lugu.
Teksti loeti eesti keeles

Idee on muidugi intrigeeriv-mitšurinlikud maaparandajad vs. ürgsed loodusvaimud. Ent mõistagi andnuks siit ka puhast ˛anriulmet välja võluda.
Teksti loeti eesti keeles

Algus oli uimane ja lobises koguaeg miskist lahtisest kõhust ja muust säärasest. No ei saa mind selliste asjadega kohe kuidagi vedama. Kuskil keskpaigas mingisugune huvitavam nõksak tuli sisse, aga lõpp jällegi tüüpiline õudukas, kole tegevuspaik ja kole koll. No lõppu võib laita või mitte, aga see algus tappis terve selle jutu minu jaoks ära.
Teksti loeti eesti keeles

Ei tea miks, aga vastupidiselt teistele arvustajatele mulle meeldis. Digitaalsel kujul üritasin rohkem kui kolm korda lugeda, kahjuks esimesest leheküljest edasi ei jõudnud. Nüüd, materjaalsel kujul käes hoides, tundub antud tekst üks meeldivamaid üldse kogu kogumiku peale. Võib-olla suutsin peategelasega end samastada? (Lahtine kõht, vastamata kõned, must pesu ja muu säärane?)
Teksti loeti eesti keeles

Selle loo vastu on mul kahetised tunded. Meeldis stiil, ülesehitus, kirjeldused, atmosfäär, toon. Ei meeldinud kaheldava väärtusega poliitilised sõnumid ning lõpplahendus - ei saanud ka mina aru, miks seda sookolli vagaseks ei tohtinud teha. Mõtlesin, mis ma tõtlesin selle üle, kuid ühtegi loogilist põhjendust mulle pähe ei tulnud. Peale ühe muidugi - ilma kollita poleks ka lugu, mida jutustada. Kokkuvõtvalt kolm
Teksti loeti eesti keeles