Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Kevade tulek

(jutt aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2001; mai
«Looming» 2002; nr 4 (aprill)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
4
3
1
0
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (8)

Loetav ja kahtlemata ysna originaalne. No tuli vahepeal Kevadest see koht meelde, kus Toots jeekimitest jutustas.. ;) Ja arhailise keelega läks yhes kohas pisut liiale.

Mis puutub tegelaskujude puisusesse mida Algernoni jutukommentaarides mainiti, siis antud loo sisse sobis see suurepäraselt ja oli minuarust taotluslik. Või ma eksin? Igal juhul ei häirinud absoluutselt.

Mingit _eriliselt_ head see lugu endast ausaltöelda ei kujutanud. Loomingus avaldatud Fusion oli imo oluliselt parem. Samas ei jaga ma Rauli enesekindlust arvamaks et seda lugu sygavama detailiseeringuga miskit pidi ravida oleks saanud. Orlau ”Rannahiidsetele” sarnanev stiililine lähenemine oleks _selle_ materjali pigem ära võinud rikkuda.

Yks asi veel. Need italicus loitsud. Käisin just veel korra tekstist yle ja lugesin neid. Igati vahvad. Aga esimesel lugemisel jätsin lihtsalt vahele - sellised vormilt ja stiililt ymbritsevast tekstist kardinaalselt erinevad jupid löövad lugeja tekstist välja. Kuidas neid paremini oleks saanud lahendada, ei tea. Võimalik et on ainult minu kiiks.

Ja veel, soovitus: lugemise ajaks otsi rahakoti vahelt või laena sõbralt asjakohaste illustratsioonidega kupyyrid. Siis näeb pilti kah! ;)

Teksti loeti eesti keeles

Järjekordne tubli tykk isand Hargla sulest. Ytlen kohe välja, et mulle meeldis kohe k6ik. Meeldisid nii tegelased, nende omavaheline arhailine ja ilujk6neline lobisemine ja ERITI loitsud, kus on tunda, et isand Hargla tunneb t6epoolest s6nade wäge. Ei jäägi mul muud kui soovida j6udu ja jaksu raskes ja pahatihti väga tänamatus kirjanikutöös
Teksti loeti eesti keeles

Carl Robert Jakobson on surmatõves. Koidula saab sellest teada ja kutsub teda ravitsema Sänna-Tarmo. Selgub, et baltisakslased ja kirikuringkonnad on Jakobsoni ära neednud. Doktor Köhler, pastor Langesen ja parun Urckfeldt saavad teenitud karistuse.
Carl Robert Jakobson suri siiski 11 päeva hiljem.

27. IX 01: Autori väitel olla see 11 päeva hoopis vana ja uue kalendri vahe. Sel juhul kvalifitseerub jutt kohe salaajaloost ümber alternatiivajalooks, mis aga hinnet ei tõsta ega madalda.
19. XII 01: XIX sajandil oli vana ja uue kalendri vahe 12 päeva ("A&O").

Teksti loeti eesti keeles

Hargla on tänaseks kirjutanud märkimisväärse koguse Eesti-teemalisi jutte: "Uskmatuse hind", "Koobassaare heinaküün", "Rabaröövel", "Isa süda", käesolev "Kevade tulek" ning veel üks, mille autorile omistamisega läheb aega. Tingimisi võib ritta lisada ka "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja". See tähendab et hiljemalt paari aasta pärast saaks kokku panna temaatilise kogumiku, millega siis mainstream-kriitikutele tormi joosta. Iseasi, kas sellisel kogumikul suurt mõtet oleks. Hargla Eesti-ainelised lood on vahelduva tasemega ja järjest lugeda on neid teatud korduva skeemi tõttu üsna tüütu.

"Kevade tulek" on kohaliku koloriidiga lugude paremikku (kuid mitte tippu!) kuuluv läbitöötatud tekst, milles ei puudu hariv moment, kuid loo lugemine oli minu jaoks üsna vaevaline ettevõtmine kuna kirjanduslikku sädet nappis.

P.S. Kommentaariks üle-eelmisele arvustusele. Vana ja uue kalendri erinevus on minu teada jah 11 päeva (kui tegu XIX sajandiga) ning on loomulik et inimesed kasutavad kalendrit, mis tegevuse toimumise ajal kehtib. Teiseks, antud jutu puhul on tegu puhtakujulise salaajalooga.

Teksti loeti eesti keeles