Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

«Kuningas Christeri Mõõk» ja Ingrid

(jutt aastast 2000)

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2000; juuli
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
7
2
4
0
Keskmine hinne
3.467
Arvustused (15)

Kulinaaria ja veini tundmine. Kaks teemat, mida ma eriti hästi ei valda. Kuid siiski oli jutt nauditav, millele puänt pani nagu i-le täpi peale. Siiski "5"-st jääb natuke puudu, seega "4+". Samas jäi ka üks asi häirima. Mis asjandused on kuurivürstid? Saksamaal olid ikka kuurvürstid.
Teksti loeti eesti keeles

Taas kord üks näljaseks ajav lugu. Autori teiste lugudega võrreldes küll rohkem pahaendelise kannapöördega lõppev situatsioonikirjeldus kui ulme, aga profil tasemel teostatud ikkagi.
Teksti loeti eesti keeles

Vastuolulisi tundeid tekitav lugu - eemalepeletav on see gurmaania kroonilise vormi avaldumine, mida miski ei näi tasakaalustavat. Teisest küljest (ja just teiskordsel lugemisel tehtud tõdemus) - teostus on perfektne ja vähemalt mina ei julge küll enam midagi väita.
Teksti loeti eesti keeles

Minule isiklikult hirmsal kombel meeldiv lugu. Minu jaoks on kirjatükid, milles on suudetud kõigele lisaks veel ka kulinaariast ja selle peensustest kirjutada ilma muud sisu ära segamata veel erilise tähtsusega. Olgem ausad: lugu ON briljantselt teostatud, kuigi selle stoori yle v6iks ju pisut nuriseda.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest Hargla kõige nõrgem jutt. Mitte ainult sellepärast, et ulmeline osa puudus. 2+.

Mulle ei meeldi restorani nimi. Kuningas Christerit pole minu teada kusagil olnud. Christiane on olnud Taanis 10 (+3 Christofferi), Rootsis 2. Ning Saksa keisrit valisid kuurvürstid, mitte kuurivürstid.

Ma ei saa aru, mida Rainer Ingridiga peale hakkas. Seda pidanuks seletama. Kui mina millestki niisugusest peaksin kirjutama, alustaksin hetkest, millega Hargla lõpetab.

Teksti loeti eesti keeles

Hästi kirja pandud aga asi, mis puudub on stoori. Vein ja toidud on küll isuäratavad, aga terve tekst sellele üles ehitada pole just hea mõte. Ja ka lõpp jäi kuidagi segaseks (minu jaoks).
Teksti loeti eesti keeles

Antud kirjatükk esindab I.H. väikest loome-alajaotust, kus head puändid on. Isegi minusugune veini"tundja" suutis teksti sisse elada ja nagu kolmanda isikuna «Kuningas Christeri Mõõga» lauas istuda. Lühike ja vaid väga napi ulmefragmendiga Lõuna-Rootsi ood.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna olen selline praekartuli ja makaronide tarbija, jäi jutus toimuv tegevus mulle suhteliselt arusaamatuks. Loo puänt tõi aga mulle meelde "Tales From The Crypt" nimelise seriaali, kus ühes osas restorani kritiseerivast gurmaanist, vastu tema tahtmist pirukatäidis saab.
Teksti loeti eesti keeles

Esiteks - kui midagi kirjutada, siis kirjutada nõndaviisi, et igas lauses ei oleks kirjaviga. Vähemalt üle lugeda võiks oma töö küll enne "Algernoni" saatmist.

Eesti keeles pole anektoote, vaid on anekdoodid! Kuurivürstid on ka kahtlased, kuigi ilmselgelt näpukas - aga ikkagi. Kuurivürstid oleks muidugi hea epiteet kodutute kohta.

Ja vähemalt mina olen eluaeg söönud STOOVITUD kartuleid, aga võibolla on selle kui toorlaenu puhul mitu erinevat varianti lubatud.

Jutu puhul on see, et mina oleks kogu laastukese 3-4 jutustavasse lõiku kokku võtnud ja siis kirjutanud pikema jutu igavese elu saladuse lätetel luuravast alkeemik Rainer-Rainierist, kes noorte naiste liha kuidagi sööb ja selle vastikut maitset endale siis meeldivamaks püüab teha alkoholi lisamisega...

Teksti loeti eesti keeles

Saavad kaks inimest kokku ühes väikeses restoranis. Söövad, joovad ja naudivad teineteise seltskonda. Puhas idüll ja siis saabub lõpp. Minu arust ka üsna täiuslikult teostatud tekst. Sisu üle võib küll vaielda, kuid teostuse üle mitte. Autor on ilmselgelt kannustatud soovist lugejal vaip jalge alt ära tõmmata ning lõppkokkuvõttes õnnestub see tal ka päris hästi. Oma ülesehituselt meenutab mulle ühte naljalugu romantilisest paadisõidust, aga see selleks. Neli
Teksti loeti eesti keeles