Kasutajainfo

Indrek Hargla

12.07.1970-

  • Eesti

Teosed

· Indrek Hargla ·

Obernoni Apokrüüf

(lühiromaan aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 2/2000»
Indrek Hargla «Nad tulevad täna öösel!» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
2
6
0
0
Keskmine hinne
3.923
Arvustused (13)

Imelik vaikus valitseb juba mõnda aega selle loo ümber, keegi peab järelikult otsa lahti tegema...

Jutustus algab ja areneb esmapilgul ehk raskepäraselt, milles oma osa on ka teadlikult arhailisust taotleval stiilil. Aga intriig hakkab põimuma ning haarab kaasa, hoolimata suhteliselt rahulikus sängis voolavast süzheest. See, et taustsüsteem pole - Harglale omaselt - mitte sulepeast välja imetud, vaid et selle kallal on taas kord tublisti tööd tehtud, ilmneb juba esimeste lehekülgede järel. Hiilgav on episood Obernoni ja Dabia surmavõitlusest Transilvaanias -, kuigi episood pole selle fantastilist detailirikkust ja põhjalikkust silmas pidades kõige õigem sõna. On ehk lõpp liiga etteaimatav? See, et tegu on unhappy end`iga, vast küll, aga milles see täpselt avaldub... lugege ise.

Suhteliselt kergesti seeditava lugemisvaraga harjunud ulmesõpra see jutt vaimustusest röökima ilmselt ei pane, aga see pole loo taseme hindamisel õnneks kaugeltki mitte esmane kriteerium. Olulisteks märksõnadeks on pigem terviklikkus, detailirikkus, ajalooline autentsus ja haaravus. Ilma miinuseta viis.

Teksti loeti eesti keeles

BAASi üks häid omadusi seisneb ka selles, et saab parafraseerida eelnevat arvustust... ärgu nüüd austatud Valge Vares võtku asja kuidagi isiklikult... võtku seda pigem nõnda, et tema on advokaat ja mina olen prokurör...

Kuidagi piinlik vaikus valitseb siin BAASis selle teksti ümber... piinlik seetõttu, et värske kahekordne Stalkeri võitja on sedapuhku lugejale selja pööranud ning kõigele lisaks on tal veel ka taguots paljas!

Jutustus algab ja areneb vägagi puiselt, on arusaadav, et autor on püüdnud lühikese mahuga anda ülevaadet hulgast materjalist – kahjuks see vaid ülevaateks jääb... loo esimene pool mõjub sellise pisut ilukirjanduslikku vormi saanud uurimuse konspektina. Jah, autor on kõvasti materjali uurinud... kiiduväärt muidugi, aga autor kirjutab siiski eelkõige lugejale ning kui lugeja pole sedavõrd paadunud ajaloohuviline, kui on seda autor, siis on lugejal igav. Pealegi segas minul lugemist see autori pime vahkviha kiriku vastu.

Hinne markeerib just seda, mis välja on tulnud! Eeldused heaks jutustuseks/lühiromaaniks olid olemas, sest idee oli kena (kuigi mitte kõige värskem), kodutöö oli kah autoril tehtud ning autor ise oleks pidanud ka kõigi eelduste järgi asjaga hakkama saama. Jah, ma tean, et see lugu on ammuilma kirjutatud, kuid vahepeal on hulk aega mööda läinud ning autor oleks võinud loo ümber teha, või siis mitte ajakirja pakkuda... lugeja (antud juhul mina) hindab tulemust, mitte tahet!

Teksti loeti eesti keeles

Ei hakka lähemalt kommenteerima, sest olen Pan Hargla loomingu osas juba võrdlemisi põhjalikult arvamust avaldanud "Algernoni" veergudel.

Nonii, palun vabandust BAASi läbustamise pärast. Mingil segasel p6hjusel ajasin "Apokrüüfi" "Hartaga" segi. Käesolev arvustus on nonsens, ma pole antud teost lugenud ning palun sellest arvustusest mööda vaadata, nagu seda poleks kunagi kirjutatud. Kui "Apokrüüfi" läbi loen, uuendan. Kui see tükk näiteks Andrile närvidele peaks käima, on tal minu luba ja 6nnistus selle eemaldamiseks BAASist.

Teksti loeti eesti keeles

Käesolevat Marduse numbrit lugedes jäi see lugu mul viimaseks, aga oleks teadnud, et nii väärt kraam, oleks sellega esimesena tutvunud. Igatahes tasus kuhjaga ära kogumiku ülejäänud sci-fi/fantasy täitematerjalile kulunud aja. Suurepäraselt ühendatud keskaegne nõiajaht, vampirism ja vägagi usutav ajalooline taust. Happy end oleks lausa kohatult mõjunud.
Teksti loeti eesti keeles

Imelik on mõelda, et tekstiga on tegeldud vähemal või rohkemal määral kui 3 aastat. Alustatud aastal ´97, ajal, mil suhteliselt algeline debüütjutt "Deja-Vu" polnud Hargla meeltesse jõudnudki. Ühtlasi on tegemist tekstiga, mis esmakordselt suuremaid kiidusõnu eeltööde tegemisel Harglale kinkinud on.
Aga lugemine nõuab pingutamist, võrreldes näiteks kogumiku järgmise tekstiga: "Koobassaare heinaküün", on erinevused nagu öö ja päev. On see hea või halb siis?
Nii ja naa. Loodetavasti on antud lühiromaan paljudele kaasmaalastest kirjameestele eeskujuks ja innustuseks, sest eeskujulikult on "Obernoni Apokrüüf" kirja ka pandud. Aga puiselt, minule mõjus kogunisti igavalt ja uinutavalt. Eriti teiskordsel lugemisel.

Aga lõpplahendus oli üle ootuste hea!

Teksti loeti eesti keeles

Järjekordne hea lugu Hargla sulest. Ei tea kuidas teisi, kuid mind paneb alati 6hku ahmima Indreku suutlikkus algmaterjalidega tutvumiseks ja siis mitmeid setmeid nii päris- kui ka pseudomütoloogiaid kokku pannes keeviatada kokku selline taies, mida lugedes aeg-ajalt 6hku ahmid. Ehk sellise suure eeltöö t6ttu olid tegelased väheke kahvatuks ja "verevaeseks" (IRW) jäänud, kuid minu jaoks kompenseeris seda lugu ise. Hinne ei oleks alla viie ka juhul, kui tegelased oleksid ainult kriipsujukud v6i ehk isegi ainult nimed, kellele ei kirjutata juurde ei emotsioone ja elu yldse.
Teksti loeti eesti keeles

Ei istunud mulle see lugu. Uurimistööd on selgelt kõvasti tehtud, kuid lugu sellest vormunud pole. Nõiajahid, salateadused, vampirism on märksõnad, mis seda teksti iseloomustavad. Autor valdab teemat, kuid sellest hoolimata on jutt kuhugi kaduma läinud. Pole pinget, pole põnevust, mille tõttu hääbub huvi kirjutatu vastu üsna kiiresti. Asja ei muuda paremaks ka autori stiil. Taotluslik või mitte, kuid seedida on seda üsna raske. Lugeda ju kõlbas, kuid erilist muljet ei avaldanud. Kolm
Teksti loeti eesti keeles

Hargla ilmutab mõnedes lugudes eriliselt raskepärast, puist ja tüütut stiili. Mingi aeg oli tal ka komme lugeja üle valada ülitüütu (ajaloolise) faktipuruga, kusjuures mis neist faktidest oli tõde ja mis väljamõeldis, tuli lugejal endal avastada; enamjaolt siiski olid joonealustes tuntud faktid. Harglale justkui meeldis oma (ajalooalaste) teadmistega eputada, adumata samas et leidub inimesi kellele mingid suvalised mitmedsajad aastad tagasi aset leidnud sündmused, faktid ja seigad on sama huvitavad ja oodatud kui visiit hambaarsti juurde. Seesinane "Obernoni Apokrüüf" esindabki Harglat sellest suhteliselt tüütust ja umbigavast küljest. Peategelase Obernoni tegemised olid sama originaalselt kirja pandud kui liikluspolitsei protokoll kiiruseületamise eest ja neis oli täpselt sama palju värve kui paekivimüüris. Kui kuskilt poole pealt imbus vaikselt aga äratuntavalt sisse vampiiride paha haisu, kiskus lõuapärade kramplik kokkupigistamine, et neid mitte paigast ära haigutada juba kangelaslikuks. Eks seda ole märganud ka eelarvustajadki, loos pole tõepoolest pinget ega põnevust, selle asemel on suht nüri raskepärane tampimine, segatuna mõõdukas koguses raskestitalutava ajaloolise ködiga sinna juurde.

Ei meeldinud, hinne selline nõrgem "kolm". Eks loo(kirjutamise)st ole juba 13 aastat möödas ka. See lugu nende hulka ei kuulu ega hakkagi kuuluma, mille järgi Harglat tulevikus mäletatakse.

Teksti loeti eesti keeles